Kuidas kehvast tulemusest hea uudis teha?

Näiteks aastal 2008 sai Merko suuromanik Toomas Annus kahtlustuse pistise andmises. Selle asemel, et Äripäeva ajakirjanikele viisakalt kommentaari anda, põgenes ettevõtja tulistjalu taksoga sündmuskohalt, kaameramehed sabas. Või Arco Vara nõukogu liige ja Silvano FG nõukogu esimees Toomas Tool, kes tavatseb pärast kohtuistungit, mille vastu on suur avalik huvi, ajakirjanikule tagasi helistada, et teda irooniliste repliikidega kostitada.

Samas näiteks möödunud aasta aprillis, kui K-Komando ja maksupolitsei otsisid maksudest kõrvalehoidmise kahtlustuse valguses läbi Jüri Mõisa osalusega firma Letofin Tradingu kontori, vastas Mõis telefonile ning jagas selgitusi. Eks käitumismustrid ja ajendid kommentaarideks on erinevad. Kuid suhtekorraldusettevõtte In Nomine konsultandi Timo Raussi sõnul tasub trikitamise ja mulli ajamise asemel alati rääkida tõde.

"Trikitamine, demagoogitsemine ja mulli ajamine - see tuleb teile endale tagasi. Karm, kuid õiglane tõde on parem. Tuleb öelda ajakirjanikule, et jah, läkski sitasti!" selgitas Raussi ning meenutas Baltika Gruppi, kes üheksa aastat tagasi sai 63 mln krooni kahjumit. "Üheksa aastat on Meelis Milder tagunud seda juttu, et tegutseme tasa ja targu. Nüüd on nad kolm kvartalit järjest plussis," tõi Raussi näite ja lisas, et kõigest on võimalik välja tulla, kuid suhtlemine ajakirjanike ja partneritega peab olema korras.

"Ajakirjanik on inimene nagu kõik teised. Ajakirjanikud oskavad aga vaadata numbritest läbi ja nad kajastavad tulemusi nii, et trikitamine paistab välja. Ajakirjanikku pole vaja suhtuda suure aukartuse ja lugupidamisega, suhelda tuleb samamoodi nagu kliendiga, ainult selle erinevusega, et ajakirjanikud on eriti kõvad skeptikud," lausus Raussi, kelle sõnul PR-töötaja on tihtilugu vaid päästebrigaad, kes kustutab tulekahju.

Pikemalt loe tänasest Äripäevast.

Autor: Kaisa Gabral, Kristi Malmberg