• OMX Baltic−0,03261,6
  • OMX Riga−0,42865,92
  • OMX Tallinn−0,031 696,8
  • OMX Vilnius0,03986,19
  • S&P 500−1,735 408,42
  • DOW 30−1,0140 345,41
  • Nasdaq −2,5516 690,83
  • FTSE 100−0,738 181,47
  • Nikkei 225−0,7236 391,47
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,9
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0099,85
  • OMX Baltic−0,03261,6
  • OMX Riga−0,42865,92
  • OMX Tallinn−0,031 696,8
  • OMX Vilnius0,03986,19
  • S&P 500−1,735 408,42
  • DOW 30−1,0140 345,41
  • Nasdaq −2,5516 690,83
  • FTSE 100−0,738 181,47
  • Nikkei 225−0,7236 391,47
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,9
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0099,85
  • 04.12.12, 17:47
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

EMTA kontrollib 

Konkurentsikeskonna õiglasemaks muutmiseks ning maksukahju vähendamiseks kontrollib Eesti maksu- ja tolliamet majutus-, toitlustus-, ehitus- ja hulgikaubanduse ettevõtteid, samuti kütuseturgu.
EMTA kontrolliosakonna juhataja Kaido Lemendik selgitab, et kontrolli põhjuseks on nimetatud valdkondade suurem maksukahju kui teistes valdkondades. „Ehitussektoris jääb hinnanguliselt aastas saamata ca 40 miljonit eurot makse,“ ütles Lemendik.
Valdkonda valides otsustab maksu- ja tolliamet lisaks riskianalüüsile seda, kas kontrollitava ettevõtte majandusnäitajad erinevad oluliselt piirkonna samas sektoris tegutsevate ettevõtete majandusnäitajatest. „Meie poole on viimastel kuudel pöördunud üha sagedamini ka ettevõtjad ja erialaliidud, kes on huvitatud konkurentsikeskkonna õiglasemaks muutmisest ja on hädas käibemaksupettustega oma sektoris,“ põhjendas Lemendik kontrollitavaid valdkondi.
Äripäevale teada olevalt on EMTA pöördunud ka IT juhtide poole ning palunud palganumbreid selgitada.
Aprillis keskendus maksu- ja tolliamet ettevõtete juhtidele, kelle legaalne sissetulek oli 371 eurot kuus ning selgitas toona, et kuna kõrge riskiga ettevõtete juhtidel puudub igasugune muu tulu on alust arvata, et juhid varjavad oma tegelikke sissetulekuid.
„Tavapärane praktika on, et maksuriskide korral võetakse ettevõttega ühendust, selgitatakse alati põhjalikult pöördumise põhjust ja palutakse oma deklareeritavad andmed üle vaadata. Nii suunatakse ettevõtteid oma maksekäitumist parandama. Üldjuhul on ettevõtjad sellist praktikat toetanud ja ka korrigeerivad oma käitumist, kui selleks on vajadus olemas,“ märkis Lemendik.
Lemendiku sõnul palkade osas tavapäraseks põhjenduseks, et tööd pole olnud, ent kohe, kohe töötasu tõstetakse. „Üldjuhul on maksukohustuslastel hea meel, et MTA ei alusta koheselt nende suhtes kontrolli vaid pakub esimese asjana võimaluse isikul endal deklaratsioonid üle vaadata ning vajalikud parandused sisse viia,“ ütles ta.
Tähelepanu juhtimistega seotud parandusdeklaratsioonide osakaal on kasvanud, parandatud summad on märkimisväärsed:
 •         2009. aastal 866 teavitust, tulemus 6,67 mln eurot
•         2010. aastal 1555 teavitust, tulemus 8,98 mln eurot
•         2011. aastal 2068 teavitust, tulemus 13,15 mln eurot
•         2012. aasta 10 kuu jooksul 3401 teavitust, tulemus 11,08 mln eurot
Allikas. EMTA

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 02.09.24, 14:25
Paljudel tööstus- ja laohoonetel jätkuvalt tuleohutusülevaatus tegemata: Forus on ettevõtetele oluliseks partneriks
Suurel osal tuleohutusülevaatuse kohuslastest on jätkuvalt ülevaatus tegemata. Päästeamet on viimasel ajal saatnud ettevõtetele hoiatusteateid. Foruse praktika näitab, et tihti pole ettevõtete juhid ja hoone haldjad kursis, millised tuleohutusnõuded peavad olema täidetud ning mis regulaarsusega tuleb seadmeid kontrollida. Valdavalt on murekohad objektidel sarnased.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele