Ülemkogu tembib ambitsioone lahjemaks

Saksamaa kantsler Angela Merkel ütles enne täna algavat tippkohtumist, et eelkõige tuleks valitsusjuhtidel keskenduda sellele, mida on võimalik ära teha järgmise kuue kuu jooksul. Selle asemel, et teha lennukaid visioone juba 2014. aasta kohta või veelgi kaugemale.

Liikmesriigid ei ole selleks lihtsalt valmis.

Ei ole ka otsest turu survet, hoolimata poliitilise temperatuuri tõusust Itaalias.

Sarnase sõnumiga, et keskendume kõigepealt selle elluviimisele, milles on juba kokku lepitud, on ka peaminister Andrus Ansipi Ülemkogu eel eesistujale Herman Van Rompuyle läkitatud kiri.

“See peaks olema üheselt selge, et me ei joonista fundamentaalselt ümber rahaliidu põhialuseid,” kirjutas Ansip. Siiski on Eesti valmis “avatud meelega” järgmisi võimalikke samme arutama, kuid näiteks mingit rahaülekannete mehhanismi euroala liikmesriikide vahel Eesti ei toeta. Pigem loogu riigid ise omale reservid, nagu Eesti seda on teinud.

Ülemkogult oodatakse eelkõige kokkulepet euroala ühtse pangandusjärelevalve loomiseks.

Sellise lubaduse andsid valitsusjuhid turu surve all tänavu juunis, kui kardeti pangajooksu vallandumist Kreekas, Hispaanias ja Itaalias. Ühtne järelevalve seati tingimuseks, et hädas panku saaks rekapitaliseerida euroala abimehhanismist ESM otse. Nii peatuks nõiaring, kus pankade ja riikide võlaprobleemid on vastastikku võimendunud ja kriisile pidevalt uut hoogu andnud.

Pangandusliidu loomine, kus järelevalve on esimene etapp, on euroala kriisitõrjes üks mõjusamaid samme üldse. Selle tähtsust rõhutasid Ülemkogu eel nii Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi kui ka IMFi juht Christine Lagarde.

Kokkulepe sünnib aga visalt. Eile kogunesid Brüsselis uuesti ELi riikide rahandusministrid, et veel kaheteistkümnendal tunnil enne Ülemkogu uuesti kokkulepet üritada.

Eesistujariik Küpros oli lauale pannud uue kompromissi, kuid erimeelsused puudutasid ikka alles väga põhimõttelisi küsimusi – kui palju panku läheb Euroopa Keskpanga otsese järelevalve alla, kuidas tagada vettpidav sein Euroopa Keskpanga rahanduspoliitika kujundamise ja järelevalvefunktsiooni vahel ning kuidas tagada euroala välistele riikidele võrdne kohtlemine, et nemadki ühtse järelevalvega liituda saaks.

Nagu nentis ministrite kõnevoorus  Jürgen Ligi, kordasid riigid üle juba varem kõlanud seisukohti. Ligi avaldas lootust, et kokkulepe sünnib.

Rootsi rahandusminister Anders Borg jäi eile selle juurde, et ka uus kompromiss ei taga euroala riikide ja euroala väliste riikide võrdset kohtlemist. Täie kindluse saamine eeldaks ELi aluslepingute muutust, millele aga liikmesriikide seas toetust ei ole.

“Nii on Rootsi jaoks seis väga selge. Meie lähemas tulevikus pangandusliiduga ei liitu,” ütles Borg.

Borg selgitas, et olukordade puhuks, kus pühapäeva öösel on Tokyo börsi avamiseni jäänud pool tundi ja tuleb teha väga valusaid otsuseid, peavad võrdse kohtlemise reeglid olema väga hästi paigas. Rootsi tahab kindlust, et nende maksumaksjaid ei panda teiste vigade eest vastutama.

Ebakindlust lisab seegi, et veel ei ole selge, millised hakkavad välja nägema ühtne kriisihaldusmehhanism ja ühtne hoiusekindlustus.

Borg nimetas pakutud lahendust “väga problemaatiliseks” ning hoiatas suure lõhe süvenemise eest euroala ja euroala väliste riikide vahel.

Borgile sekundeerisid Poola ja Taani rahandusministrid, kuid Taani ilmutas oluliselt suuremat kompromissivalmidust.

Rootsi ei kavatse siiski teha takistusi euroala riikidele, kui need tahavad kiiremini edasi liikuda. Ühtse järelevalve loomiseks vaja kõigi 27 riigi heakskiitu, ehkki kohustuslik on see vaid euroala riikidele. Siin oli Rootsi – ja ka teiste euroala väliste riikide – tingimuseks rahuldav kokkulepe hääleõiguse jaotumisest Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuses (EBA), mis koordineerib 27 liikmesriigi finantsjärelevalvete tööd ja reeglite ühtlustamist. Euro­ala välistele riikidele on oluline, et rahaliidu riigid ei looks ühisrindena sellist jõudu, millega ülejäänud liikmesriigid ei suuda rinda pista.

Rootsi ja ka Taani seisukoht on Eestile oluline, kuna nende pangad domineerivad Eesti turul.

Eesti puhul oli ühtlasi oluline see, kuhu märgitakse joon, millised pangad lähevad Euroopa Keskpanga otsese järelevalve alla. Rahandusminister Jürgen Ligi ütles läinud nädalal, et oli oht, et Eestis läinuks veelahe SEB ja Swedbanki vahelt. Eile laual olnud lahendused olid Ligi sõnul vastuvõetavad.

Äripäeva trükkiminekul kestma jäänud rahandusministrite kohtumise tulemusest sõltub, kui palju aega jääb valitsusjuhtidele Ülemkogul arutlusteks euroala tulevikuvisiooni üle. Seni pole omavahelist mõttevahtust peaaegu üldse olnud, mistõttu pole ka erilist üksmeelt, mida euro edukaks toimimiseks vaja on.

“On selge, et kõigepealt tuleb meil määratleda, mis üldse tähtis on,” ütles Merkel teisipäeval oma partei parlamendisaadikutega kohtudes. Merkeli arvates peaks Ülemkogu paika panema eelkõige sammud järgmiseks kuueks kuuks.

Herman Van Rompuy visioonLähemas perspektiivis tuleb lõpule viia ja jõustada juba sõlmitud kokkulepped euroala riikide majanduspoliitika tihedamaks koordineerimiseks ja tõhusamaks järelevalveks ning jõustada ühtne pangandusjärelevalve.Tuleva aasta märtsiks peaksid laual olema eelnõud pankade ühtse kriisihaldusmehhanismi ja ühtse hoiusegarantii loomiseks ning paigas reeglid, kuidas ESMist oleks võimalik rekapitaliseerida panku otse.Kui pangandusjärelevalve on tööle saanud, on vaja ühist kriisihalduse instantsi koos rahaliste vahenditega, selle instantsi piirjooned peaksid selguma 2013. aasta jooksul.Euroala riikide reformiplaanid tuleks kinnitada lepingutena, kuid kuidas seda teha, vajab alles arutamistArutelud euroala võimaliku eelarve üle lükkuksid kaugemasse tulevikku.