Eesti kuulub nende liikmesriikide hulka, kes rahaliidu tugevdamisel tahab esmalt kokku lepitu ellu viia ning alles siis kaaluda järgmisi samme, ütles peaminister Andrus Ansip Brüsselis neljapäeval alanud Ülemkogu esimese päeva lõppedes.
Hommikuni kestnud arutelud keskendusid rahaliidu reformile – lähematele sammudele, mida saab ära teha lähikuudel, ning kaugemas, paari aasta perspektiivis.
„Kõigepealt rakendame kokkulepitu, vaatame missugused on tulemused ja sellest lähtuvalt kavandame uusi samme,“ ütles Ansip.
Pangandusjärelevalve loomine, milles ELi rahandusministrid neljapäeva hommikul kokkuleppele jõudsid, oli Ansipi sõnul Euroopa Liidu reformimisel väga oluline samm edasi. Samas ettepanekud euroala oma eelarvest on alles tagasihoidlikud ja põhjalikult läbi kaalumata.
„Euroala oma eelarve või fiskaalvõimekus tuleb kõne alla alles siis, kui on lepitud mitmeaastases eelarvekavas ja sellega me saame edasi minna järgmise aasta juunikuus,“ ütles Ansip.
Aruteludes selle üle, kas euro aluseks oleva stabiilsus- ja kasvupakti eelarvedefitsiidi- ja võlakriteeriumide arvestuses võiks avaliku sektori investeeringud käsitleda eraldi, jäi Eesti seisukohale, et kriteeriumid olgu selged ja ühesed.
„Tänan diskussioon päädis tõdemusega, et kokkulepitust tuleb kinni pidada mingit vale sõnumit kriteeriumide leevendamisega keegi saata ei soovinud,“ ütles Ansip.
Seotud lood
Brüsselis reede hommikuni euroala reformi üle vaielnud valitsusjuhid leppisid kokku, et ühtse pangandusjärelevalve loomise järel on järgmine oluline samm ühtse kriisihaldusmehhanismi loomine, mis võimaldaks vajadusel kiirestis ja efektiivselt raskustes panga tegevuse lõpetada.
Rahandusminister Jürgen Ligi tunnistas Brüsselis hommikusse väldanud maratonkõneluste järel, et Eesti oleks hea meelega näinud ka Rootsi liitumist ühtse pangandusjärelevalvega, kuid on rahul tulemusega ka moel nagu see lõpuks sündis – ebamõistlikke moonutusi õnnestus vältida.
Peaminister Andrus Ansip ei hakka täna Brüsselis seisukohta võtma ei euroala ühiste võlakirjade ega rahaliidu riikide oma eelarve üle – täna algava Ülemkogu eel lauale pandud “tõelise rahaliidu” visioone on tippkohtumiseks palju lahjemaks tembitud.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”