Brüsselis reede hommikuni euroala reformi üle vaielnud valitsusjuhid leppisid kokku, et ühtse pangandusjärelevalve loomise järel on järgmine oluline samm ühtse kriisihaldusmehhanismi loomine, mis võimaldaks vajadusel kiirestis ja efektiivselt raskustes panga tegevuse lõpetada.
Koormus maksumaksjale peab seejuures jääma minimaalseks.
Mehhanismi rahastaks perspektiivis finantssektor ise ning igasugune maksumaksja raha, mida on kasutatud, tagantjärele finantssektorilt välja nõuda, seisab Ülemkogu esimese päeva lõpus avaldatud dokumendis.
Ajakava poolest oodatakse Euroopa Komisjonilt pankade kriisihalduse ja ühtse hoiusegarantii direktiivide eelnõusid hiljemalt 2013. aasta juuniks. Ettepaneku ühtse kriisihaldusmehhanismi loomiseks esitaks komisjon tuleva aasta jooksul, mis võiks seaduseks saada veel enne Euroopa Parlamendi selle koosseisu mandaadi lõppu.
Valitsusjuhid kordasid üle, et nõiaring, kus pankade ja riikide võlaprobleemide vastastikku võimenduvad, tuleb peatada.
Tuleva aasta esimesel poolel loodetakse kokkuleppele jõuda, kuidas seda teha ning kuidas toimitakse praegusest kriisist n.ö pärandiks jäänud võlataagaga. Siht on, et kui ühtne pangandusjärelevalve ükskord reaalselt toimima saab, oleks reeglid pankade otserekapitaliseerimiseks euroala päästemehhanismist ESM paigas.
Eraldi nendib dokument, et kriisihalduses tuleb leida õiglane tasakaal panga kodu- ja asukohariigi vastutuse vahel.
Valitsusjuhid visandasid järgmised sammud ka tihedamaks majanduskoostööks, kus konkreetsem kava - sealhulgas selgemad piirjooned võimalikust eraldi eelarvest euroala riikidele - peaks valmima tuleva aasta juuni Ülemkoguks.
Seotud lood
Eesti kuulub nende liikmesriikide hulka, kes rahaliidu tugevdamisel tahab esmalt kokku lepitu ellu viia ning alles siis kaaluda järgmisi samme, ütles peaminister Andrus Ansip Brüsselis neljapäeval alanud Ülemkogu esimese päeva lõppedes.
Taanis ollakse mures, et kui riik peaks nõustuma euroalal loomisel oleva pangandusliiduga liitumisega, võib see lõpu teha Taani praegusele kinnisvaralaenude süsteemile.
Rahandusminister Jürgen Ligi tunnistas Brüsselis hommikusse väldanud maratonkõneluste järel, et Eesti oleks hea meelega näinud ka Rootsi liitumist ühtse pangandusjärelevalvega, kuid on rahul tulemusega ka moel nagu see lõpuks sündis – ebamõistlikke moonutusi õnnestus vältida.
Peaminister Andrus Ansip ei hakka täna Brüsselis seisukohta võtma ei euroala ühiste võlakirjade ega rahaliidu riikide oma eelarve üle – täna algava Ülemkogu eel lauale pandud “tõelise rahaliidu” visioone on tippkohtumiseks palju lahjemaks tembitud.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”