• OMX Baltic0,04%275,6
  • OMX Riga−0,8%883,3
  • OMX Tallinn−0,04%1 744,87
  • OMX Vilnius0,15%1 044,1
  • S&P 500−0,02%5 841,47
  • DOW 300,37%43 239,05
  • Nasdaq 0,04%18 373,61
  • FTSE 100−0,18%8 370,4
  • Nikkei 2250,18%38 981,75
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,11
  • OMX Baltic0,04%275,6
  • OMX Riga−0,8%883,3
  • OMX Tallinn−0,04%1 744,87
  • OMX Vilnius0,15%1 044,1
  • S&P 500−0,02%5 841,47
  • DOW 300,37%43 239,05
  • Nasdaq 0,04%18 373,61
  • FTSE 100−0,18%8 370,4
  • Nikkei 2250,18%38 981,75
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,11
  • 14.12.12, 10:49
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Suri vöötkoodi leiutaja Norman Woodland

9. detsembril suri 91 aasta vanuselt vöötkoodi üks loojaid Norman Joseph Woodland, kelle leiutist kleebitakse tänapäeval peaaegu igale poes müüdavale tootele. Ühtlasi on vöötkood aidanud tõsta ka produktiivsust igas sektoris.
Woodland suri pühapäeval New Jersey’s Edgewateris Alzheimeri tõve ja tüsistuste tõttu, ütles eile tema tütar Susan Woodland Associated Pressile.
Woodland ja Bernard Silver olid tudengid Philadelphia Drexeli ülikoolis, kui Silver juhtus pealt kuulama toidupoe müüja ja dekaani vestlust, kus müüja küsis dekaanilt nõu selle kohta, kuidas salvestada tooteinformatsiooni kassas automaatselt. Dekaan lükkas küll müüja taotluse tagasi, kuid Silver läks probleemiga Woodlandi juurde.
Ainuke kood, mida Woodland teadis, oli Morse kood, mida ta oli õppinud skaudilaagris. Kuid üks päev rannas istudes ning joonistades liiva peale Morse koodiga sarnaseid punkte ja kriipse, tabas teda inspiratsioon.
„Punktide ja kriipsude asemel on mul õhukesed ja paksemad vöödid,” tsiteeris Woodlandi tütar leiutajat.
Woodland ja Silver esitasid oma patendi koodimustri koos kontsentriliste ringidega 1949. aastal.
1951. aastal ühines Woodland IBMiga, et vöötkoodi arendada, kuid vajalik tehnoloogia selleks töötati välja alles 20 aastat hiljem.
Woodland on töötanud ka Manhattani projektis, mille käigus töötas USA sõjavägi välja aatomipommi.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 15.10.24, 14:46
Kulla hind näitab, et rahasüsteemis on midagi väga korrast ära
Riigivõlakirjad ja kuld on aastakümneid konkureerinud „turvaliseima“ vara tiitli pärast. Miks on võlakirjad praegu kullale selgelt alla jäämas ning mida näitab see raha- ja finantssüsteemi tervise ja tuleviku kohta?

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele