Eelarve tulude laekumine kasvas aastaga 8,6%

Eelmise aastaga võrreldes on 11 kuuga maksutulusid laekunud 410 miljonit rohkem, sealhulgas käibemaksu 160,1 miljonit ja sotsiaalmaksu 119 miljonit enam. Samuti on eelmise aastaga võrreldes 45,2 miljonit eurot rohkem laekunud toetusi koos heitmekvootidega.

Rahandusministeeriumi andmeil koguti 11 kuuga riigieelarvesse tulusid 5,8 miljardit eurot ehk 93,5 protsenti aastaks plaanitust. Kulusid tehti 5,7 miljardit ehk 84% kavandatust. Alates suvest tasakaalu lähedal olnud valitsussektori eelarvepositsioon jõudis oktoobri lõpuks taas ülejääki.

Tänavuses eelarves on plaanitud tulusid 6,2 miljardit ning kulusid koos eelmisest aastast ülekantud vahenditega 6,8 miljardit eurot.

Tulusid laekus eelarvesse novembri lõpuks koos ettemaksudega 5,8 miljardit eurot. Maksutulusid laekus 4,37 miljardit ja mittemaksulisi tulusid 1,45 miljardit.  Laekunud maksutulud moodustavad 93,7% ning mittemaksulised tulud 93,6% aastaks kavandatust. Mittemaksulised tulud on eelkõige välistoetused Euroopa Liidu eelarvest, aga muu hulgas ka tulud rahvusvahelistest heitmekvootidest, dividendid, riigilõivud, keskkonnatasud ja tulud varade müügist.

Suurimate tululiikidena on 11 kuu jooksul laekunud sotsiaalmaksu 1,77 miljardit eurot ehk 91,8% planeeritust, käibemaksu 1,38 miljardit ehk 96,3% kavandatust ning toetusi 1,07 miljardit ehk 93,1% eelarvest.

Kulusid tehti 11 kuuga 5,68 miljardi euro eest ehk 84% plaanitust. Aasta tagasi oli sama perioodi kulude maht 5,44 miljardit ehk  87,8% eelarves ettenähtust.  Novembris tehti väljamakseid 541,3 miljonit eurot, mis on 8% kogu aastaks plaanitud kuludest. Suurimate kuludena maksti  11 kuu jooksul peamisteks sotsiaaltoetusteks 2,43 miljardit, mida on 6,8% rohkem kui aasta tagasi. Sotsiaaltoetuste kasv on eelkõige seotud pensionikulude tõusuga.

Investeeringuteks suunati novembri lõpuks 1,06 miljardit eurot ehk 28,7% rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. Investeeringute mahud on kasvanud eelkõige tänu aktiivsemale välistoetuste ja kvoodimüügi tulude kasutamisele.

Riigi tegevuskuludeks kasutati 11 kuuga 963,7 miljonit eurot ehk 86,9% aastaks plaanitust. Tegevuskulud on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes kasvanud 7,1%. Sealjuures tuleb kasv peamiselt SKPga seotud kaitsekulude suurenemisest. Personalikulude väljamakseid tehti  kümne kuuga 528,5 miljonit ja majandamiskulusid 435,2 miljonit eurot.

Välistoetuseid koos ettemaksetega maksti 11 kuuga välja 65% aastaks plaanitust ehk 652,2 miljonit eurot. Seda on 68 miljonit rohkem kui möödunud aastal. Struktuuritoetused moodustasid sellest 483,5 miljonit, mida on 59,6 miljonit  rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. 

Likviidseid finantsvarasid ehk deposiite ja võlakirju oli riigikassas novembri lõpu seisuga 1,64 miljardit eurot. Novembriga suurenes likviidsete varade maht 64 miljonit eurot ning võrreldes eelmise aasta lõpuga on riigikassas finantsvarasid 667,1 miljonit enam. Reservide mahtu on suurendanud eelkõige töötukassa vahendite arvestamine kassareservi hulka ning ka juulis võetud Euroopa Investeerimispanga laen summas 385 miljonit eurot.

Oktoobriga paranes valitsussektori eelarvepositsioon 54,1 miljonit eurot, mille tulemusena jõudis positsioon taas ülejääki 37,8 miljoniga (0,2% prognoositavast SKPst). Aasta varem samal ajal oli eelarve ülejäägis 255,4 miljoni euroga. Erinevus kahe aasta vahel tuleneb peamiselt heitmekvootide väiksemast müügitulust kui ka nendest tuludest tehtavate investeeringute kasvust sellel aastal.