Elver Loho: Kuidas mõjutada poliitikat

Eesti riigikorra järgne esindusdemokraatia näeb ette rahvaesindajate valiku neljaks aastaks ja valitakse enamasti valimislubaduste, üldise usalduse või lihtsalt kena plakati põhjal. Mida valituks saanud inimesed-erakonnad nende nelja aasta jooksul teevad on iseasi ja kuigi eksisteerivad igasugused hea kaasamise tavad, siis tegelikult ega keskmine valija valimistevahelisel ajal päevapoliitikat väga mõjutada ei saa -- vähemalt nii ta ise arvab. Seega võiks nagu järeldada, et need 24 712 valijat on pigem “magav mandaat” ehk valija allkirjaga tühi paber, kuhu valitu võib enam-vähem ükskõik mida peale kirjutada.

Harta 12 oleks nagu mingis mõttes seesama magav mandaat läbi une sonimas ja nõudmas õigust natuke kaasa rääkida. Jätame kõrvale harta rõlge ja üle võlli sissejuhatava teksti, mille tõttu mina talle alla ei kirjutanud, ja keskendume konkreetsetele nõudmistele, mis üldjoontes olid vägagi mõistlikud: valija tahaks tellida konkreetseid seadusemuudatusi, mitte ainult nägusid-nimesid ja valimisprogrammi.

Ja olgem ausad -- seda peakski organiseerunud vabakond tegema: panema soovid kirja ja riigile saatma. Kaasa rääkima peaks. Ja tegelikult teebki nii. Ja igasugused paberile pandud head tavad ka näevad ette, et seadusloome juures konsulteeritakse organiseerunud vabakonna esindajatega. Mida ka üsna tihti tehakse. Näiteks maailmalõpu võtsin ma vastu justiitsministeeriumis ümarlaua ääres “vihakõne eelnõud” arutades kui MTÜ Eesti Interneti Kogukonna esindaja. Ja sealsamas Maruste juhitud põhiseaduskomisjonis rääkisime läbi n.ö. “Open Data eelnõud”, kuhu ka omad soovid sisse saime ja mis ööistungil ilma ühegi vastuhääleta vastu võeti ja hakkab kehtima juba 1. jaanuarist 2013.

Loe pikemalt Äripäeva IKT teemaveebist

www.ituudised.ee