2012: lootusrikkam euroala

Euro äkksurma teema maas. Euroopa liidrite tänavuse aasta saabumise uusaastakõned olid täis hoiatusi ja manitsusi, et üle jõu elamise ajad on ümber. Öeldi, et ühisraha eeldab püsimiseks senisest tihedamat koostööd.

Euroalal lõpeb aasta optimistliku noodiga - jutud euro äkksurmast on kadunud, tehtud on rida olulisi reforme euroala juhtimises ning pandud nurgakivi pangandusliidule. Viimane loob eeldused nõiaringi peatamiseks, kus pankade ja riikide rahandusprobleemid on vastastikku võimendunud ja kriisile uut hoogu andnud. Euroala majandus on aga languses ega toibu enne uue aasta teist poolt.

Kreekal lootus euroalal püsida. Mais kirjutasime, et Kreeka lahkumine eurotsoonist on reaalne ja analüüsisime selle sündmuse võimalikku mõju Eestile.

Aasta lõpuks on Kreeka saanud kätte pikalt viibinud laenuosa ning uuendatud majandusprogrammi. Riigi uue valitsuse tegutsemine on pälvinud kiitust, kuid riigi majandus on sügavas depressioonis. Vihjamisi antakse mõista, et osa Kreeka võlakoormast võidakse maha kanda, mis suurendab väljavaateid euroalal püsimiseks.

ESMi otsused ees. Riigikohus otsustas juulis, et Euroopa stabiilusmehhanismi (ESM) asutamisleping pole põhiseadusega vastuolus ning andis rohelise tule Eesti uue kriisifondiga liitumiseks.

Oktoobrist käivitunud ESMi esimeseks kliendiks said Hispaania pangad, mille rekapitaliseerimiseks annab ESM laenu u 40 miljardit eurot. Uue aasta kevadeks tuleb euroala riikidel otsustada, millist rolli hakkab ESM etendama euroala pankade ühises kriisilahendusmehhanismis.

Venemaaga lihtsam kaubelda. Augustis sai Venemaa Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liikmeks. Selle sammuga muutus kaubavahetus Venemaaga avatumaks, paremini prognoositavaks ja stabiilsemaks, kommenteeris WTO peadirektor Pascal Lamy.

Eestit on seoses Venemaa WTOsse astumisega huvitanud Venemaa poolt kehtestatud elusloomade sisseveo keeld Euroopa Liidu riikidest. On ootus, et keeld peab lõppema.