Terve mees Taavi Rõivas

Nüüd mõtiskleb Rõivas, kas sellised teenused nagu tervisetõend, võiksid tarbijale olla tasulised, vahendab arstide ajaleht Meditsiiniuudised.

Eesti pidavat olema riik, kus ministrid jooksevad kiiremini kui nende turvamehed. Detsembris saime juurde uue kestvusspordi harrastajast ministri - valitsuse pesamunana asus sotsiaalministeeriumit juhtima Taavi Rõivas. 33aastane Rõivas järgib peaminister Andrus Ansipi ja rahandusminister Jürgen Ligi eeskuju ning on usin rahvasportlane, joostes maratoni ja mängides tennist.

Viimati perearsti juures maratoni korraldajatele tervisetõendit paludes hakkas Rõivas aga tõsisemalt mõtlema sellele, kas sellise teenuse eest peaks ehk maksma. "Kas selline teenus peaks olema kaetud solidaarselt? Äkki peaks sellise asja eest, mis on sügavalt vabatahtlik tegevus, maksma," mõtiskles Rõivas oma uues kabinetis jõulude ja uue aasta vahel, kui ta oma tihedas päevakavas ka Meditsiiniuudiste jaoks aega leidis. "Selle üle võiks olla debatt, sest kasutatakse perearsti ressurssi. Võib-olla keegi pidi ootama sel ajal, kui mulle tõendit välja kirjutati?"

Rõivas tundub otse musterkodanikuna. Ta on noor ja heas vormis. Eliitkooli kasvandik - lõpetanud Tallinna Reaalkooli, mille sõrmust ta siiani kannab ja millega ta terve intervjuu aja mängib. Ta on tervisespordisõltlane ja ärgitab teisigi sportima - trenni jaoks on oluline aega võtta ja kõige raskem on tee diivanilt koduukseni, ütleb ta. Aga enesetunne on pärast 10kilomeetrist jooksutiiru hoopis parem. Mõnikord käib jooksmas koos elukaaslase, laulja ja näitleja Luisa Värgiga.

Sööb tervislikult, vähemalt kodus, sest uues ametis on nõunikud aja nii hästi ära planeerinud, et alati lõunale ei jõua. Püüab öösiti 7-8 tundi magada ning unega tal probleeme ei ole, sellelegi aitab kaasa metsajooks.

"Olen tervislikest eluviisidest positiivses sõltuvuses. See on kõige positiivsem sõltuvus üldse. Kui selle pisikuga saaks ka teisi nakatada, siis see aitaks kauem ja tervemalt elada," usub Rõivas, kellele tohutult meeldib, kuidas aasta-aastalt kasvab maratonidel osalejate arv, kuigi see tähendab, et stardis läheb trügimine pidevalt kõvemaks.

Rõivas räägib üsna palju ka oma perest ja lapsest, kuigi tundub, et erinevatele ajakirjanikele jagab ta täpselt ühtesid ja samu lugusid sellest, kuidas tema peagi 4aastaseks saav tütar kutsus riigikogu "riigikoduks" ja teab nüüd, et "issi hoolitseb nende inimeste eest, kelle eest teised ei hoolitse".

Milliseid muutusi tähendab ministrivahetus meditsiinitöötajatele, Rõivas eriti ei räägi. "Arstid võivad rahulikult magada," ütleb ta vaid. "Tuleb arvestada paljude inimeste arvamusega. Kui aasta-poolteist on tehtud mingi teemaga tihedat tööd, on loogiline, et väga kergekäeliselt kursimuutust ei saa ei lubada."

"Sotsiaalminister on koht, kus on võimalik teha palju Eesti jaoks olulisi otsuseid ja olla selliste otsuste juures peaks olema iga poliitiku eesmärk," ütleb Rõivas veel. Üks esimestest olulisematest sammudest, mis puudutab meditsiinitöötajaid, saab olema haiglareformi ettepanekute viimine valitsusse. Rõivas loodab ettepanekud üle anda veebruari alguses.

"Suhtlen arstide ja haiglajuhtidega iga päev. Nende ettepanekud jõuavad minuni, ei pea muretsema, et järjepidevus katkeks," kinnitab Rõivas, kes esimestel töönädalatel uues ametis tegi kohe haiglatele põhjaliku tiiru peale. Rõivase sõnul oli tegemist väga informatiivsete kohtumistega ja nii mõnigi asi sai palju selgemaks. Ta rõhutab, et tervishoid on niivõrd oluline teema, et sellega peavad mingil määral kursus olema kõik kodanikud, nii ka poliitikud. "Seega ma meditsiini rahastamise teemadega ja muredega olen ka varem kokku puutunud küll," kinnitab Rõivas. "Minister peab muidugi olema kursis palju detailsemalt ja esialgu soovin olla kuulaja rollis."

Noorel ja vihasel värskel ministril on esimestel ametinädalatel olnud kuulamist ja ringi sõitmist üpris palju. Nii on tema kolimiskast vahetult enne aastavahetust veel lahti pakkimata, kunagi lasteaialaste käest kingituseks saadud maal Pikast Hermannist seinale kinnitamata ja eelmisest sotsiaalministrist Hanno Pevkurist lauale jäänud dokumendivirn läbi töötamata. Rõivasel on uues ametis isegi niivõrd kiire, et intervjuu lõppedes pole tal vaat et aegagi korralikult head aega öelda.

CV

Sündinud 1979. aastal Tallinnas

Vabaabielus, 3aastane tütar

Lõpetanud Tallinna Reaalkooli 1997. ja Tartu Ülikooli majandusteaduskonna 2002. aastal

Enne sotsiaalministriks saamist olnud riigikogu liige alates 2007. aastast, juhtinud Euroopa Liidu asjade komisjoni ja rahanduskomisjoni, on olnud sotsiaalkomisjoni liige.

2005-2007 töötas peaministri nõunikuna.

Enne seda töötanud Tallinna Haabersti linnaosa vanemana, rahvastiku- ja justiitsministri nõunikuna, ASi IT Grupp suurklientide haldurina.

Kuulub erinevatesse nõukogudesse, MTÜ Eesti Naabrivalve asutajaliige.

Aastast 1998 kuulub Reformierakonda.

Huvialad: pikamaajooks, tennis, kirjandus, teater.