• OMX Baltic−0,45%271,67
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn−0,44%1 726,94
  • OMX Vilnius0,28%1 066,75
  • S&P 5001,09%5 930,85
  • DOW 301,18%42 840,26
  • Nasdaq 1,03%19 572,6
  • FTSE 100−0,26%8 084,61
  • Nikkei 225−0,29%38 701,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%107,25
  • OMX Baltic−0,45%271,67
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn−0,44%1 726,94
  • OMX Vilnius0,28%1 066,75
  • S&P 5001,09%5 930,85
  • DOW 301,18%42 840,26
  • Nasdaq 1,03%19 572,6
  • FTSE 100−0,26%8 084,61
  • Nikkei 225−0,29%38 701,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%107,25
  • 15.05.13, 14:07
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Pangad ootavad II samba avaldusi

Alates tänasest hakkavad pangad vastu võtma II samba maksete hüvitamise avaldusi.
Avalduse esitanud inimestel tõuseb neljaks aastaks sissemakse II pensionisambasse 1% võrra brutopalgast. Riik lisab sellele senise 4% asemel 6%.
Swedbanki jaepanganduse juhi Ulla Illissoni sõnul tähendab see, et kõikidel II sambaga liitunutel on võimalus suunata igast palgast 9% enda isiklikule pensionikontole. „Seda võimalust on eriti mõistlik kasutada nendel inimestel, kes otsustasid 2009. aasta kriisi ajal pensionisambasse sissemakseid mitte jätkata. Võrreldes maksete jätkajatega on kriisi ajal maksed peatanud inimestel tänaseks kogunenud vähem raha ja II samba hüvitamises osalemine on hea võimalus pensioni kogumises järgi jõudmiseks. Avalduse alusel saavad nad tõsta enda makset 2%-lt 3%-le ning riik lisab sellele tavapärase 4% asemel 6%,” selgitas Ilisson.
Nendel, kes otsustasid 2009. aastal makseid jätkata, tõuseb riigi panus aastateks 2014-2017 automaatselt 6%-ni. Avalduse alusel saab aga ka enda sissemakse tõsta 2%-lt 3%-le ehk koguda igast palgast kokku 9%. Siiski, 1954  ja varem sündinud isikud, kes jätkasid 2010. aastal tavapärases määras maksete tegemist, makseid suurendada ei saa.
II sammas on endiselt enamiku inimeste ainus pikaajaline sääst. Ilissoni sõnul on oluline mõelda oma pensionivara kasvatamisele. 2009. aastal jätkas makseid ligi kolmandik Swedbanki II samba klientidest. „Jätkajate osakaal kasvas koos vanuse ja sissetuleku kasvuga. Kõige enam tunnetasid toona vajadust pensioni ise edasi koguda need inimesed, kellel on pensionile minekuni jäänud vähem aega ja need, kelle sissetuleku kukkumine pensionile mineku hetkel on märkimisväärsem. III sambaga liitunud Swedbanki klientidest jätkasid makseid aga ligi pooled ehk teisisõnu - nende seas, kes on teadlikult ise II sambale lisa koguma asunud, jätkati ka II sambasse kogumist keskmisest palju sagedamini,” selgitas Ilisson. „Märtsis küsisime oma klientidelt, kas nad on oma toonase otsusega rahul. 93,4% makseid jätkanutest oli rahul ja mittejätkajatest kahetses oma otsust ligi neljandik,” lisas Ilisson.
Pensioni II samba maksete hüvitamise avalduse saab 15. maist kuni 15. septembrini esitada lähimas pangakontoris, internetipangas või pensionikeskuse veebilehel sõltumata sellest, millise fondivalitseja juures inimene oma pensionivara kogub, internetipangas või pensionikeskuse veebilehel „Soovime, et avalduse esitamine oleks inimeste jaoks võimalikult lihtne, mugav ja selge. Avalduse saab esitada kõikides Swedbanki kontorites üle Eesti ning selleks kulub maksimaalselt üks minut. Samuti oleme selleks loonud selleks ka mugava lahenduse internetipangas,“ rääkis Ilisson..
Erinevad uuringud kinnitavad, et enamiku inimeste hinnangul võiks nende sissetulek pensionile mineku hetkel jääda 70-80% tasemele viimasest palgast, ehkki reaalselt suudavad I ja II sammas kokku tagada vaid 40-50% suuruse asendusmäära. Seega on pikaajaline säästmine ja pensionipõlve peale juba aegsasti mõtlemine äärmiselt olulised, arvestades kahanevat töötajaskonda ja kasvavat eakate hulka Eestis.

Seotud lood

Uudised
  • 17.05.13, 15:22
Reet Roos: eestlastele vaja rohkem investeerimisalast haridust
Riigikogulasest ettevõtja Reet Roosi sõnul on eestlastele vaja investeerimisalast haridust ja koolitusi, et algajad investorid saaksid lihtsamalt alustada, oskaksid infot leida ja eristada sisutühja olulisest.
  • ST
Sisuturundus
  • 18.12.24, 16:05
Investeerimine kunsti: muuseumikvaliteet võib maksta vähem kui pool telefoni
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele