Hiina ehitab Valgevenesse sillapeaks terve linna

Valgevene president Aleksander Lukašenka eraldas hiinlastele 5 miljardi dollari suuruseks arenduseks Minski rahvusvahelise lennujaama lähistel maa-ala, mis on 40% suurem kui Manhattan ning peab ära mahutama ka elamispinnad kuni 155 000 inimesele, kirjutab agentuur Bloomberg.

Lukašenka otsib Hiinast abi majanduse elavdamiseks, mis on 2009. aastast vajanud IMFilt ja Venemaalt 6,5 miljardit dollarit abilaenu. Rajatav tööstuspark annab Hiina eksportijatele sillapea ELi liikmesriikide Poola ja Leedu piiri lähistel ning samuti maksuvaba pääsu Venemaa ja Kasahstani turule, mis on Valgevenega tolliliidus. Samuti on olemas haritud tööjõud, kelle keskmine kuupalk 560 dollarit on Poolaga võrreldes poole madalam.,

"See on unikaalne projekt," ütles Hiina suursaadik Valgevenes Gong Jianwei, kui projekt sai heaks kiidetud. "Kuskil mujal Euroopas ei ole sellise tööstuspargi rajamine enam võimalik. Infrastruktuur on nii võimas."

Tööstuspark rajatakse M1 kiirtee äärde, mis ühendab Valgevene ja Poola kaudu Moskvat ja Berliini. Lennujaam ühendatakse tööstuspargiga kiirraudtee abil. Energiat saab see tuumajaamast, mille maksumuseks on hinnatud 10 mld dollarit ning mille Venemaa on lubanud rahastada ja valmis ehitada 2018. aastaks.

Tööstuspargi esimene etapp peaks valmima aastaks 2020. Teise etapi väljaehitamiseks kulub veel kümme aastat.

Hiina rahastab tööstuspargi ehitust madalate intressidega laenudega tingimusel, et vähemalt poole raha eest ostetakse Hiina materjale, tehnoloogiat ning palgatakse Hiina tööjõudu, ütles Valgevene poolt projekti juhtiv Kirill Korotejev. Valgevene riigile kuulub projektist 40%. Korotejevi sõnul on laenu tingimused nii soodsad, et kuskilt mujalt pangast pole mõtet küsima minnagi. Laenu on lubanud anda muuhulgas Hiina Ekspordi-Impordi pank ja Hiina Arengupank.

Pargis tegutsevad ettevõtted - ja mitte üksi Hiina ettevõtted -  saavad märkimisväärsed maksusoodustused. Huvilisi on juba enam kui 10 ringis, nende seas ravimitootjad Sinopharm Group ja Läti Grindeks.

Hiina on aastaid otsinud ELis oma eksportijatele tööstusbaasi kohta. Bulgaariaga alustati sarnase tööstuspargi loomise kõnelusi juba 2010. aastal, kuid need jäid soiku, kui võim mõlemas riigis vahetus.