Tollid pidurdaks Eesti päikeseenergia plaane

"Oleme Eestis enam-vähem selle piiri peal, kus päikesepaneeli hind on nii palju kukkunud ja elektri hind nii palju tõusnud, et päikeseenergia süsteemidel hakkab juba mingi majanduslik mõttekus tekkima," rääkis Eesti Päikeseenergia Assotsiatsiooni juhatuse esimees ja firma Energogen juhataja Rein Pinn.

"Kui me viskame sinna nüüd 40protsendise tolli peale, siis kaob ta jälle olematusesse. Projektid jäävad kalevi alla ootama kas paneeli hinna kukkumist või elektri hinna tõusu," lisas ta.

Eesti koos veel 17 ELi liikmesriigiga ei toetanud Euroopa Komisjoni, mis kehtestas Hiinat dumpingus süüdistades 6. juunist kaitsetollid Hiina päritolu toorikkristallplaatidele, päikesepaneelide elementidele ja päikesepaneelidele. Algselt madalamal tasemel, et ärgitada Hiinat veel läbi rääkima ja muid lahendusi leidma. Ent kui kõnelused vilja ei kanna, jõustuvad augustis trahvitollid juba täies mahus, keskmiselt 47,6% tasemel.

"Kõik maailmakaubanduses osalejad, WTO liikmed, sh Hiina, peavad kinni pidama rahvusvahelise kaubanduse reeglitest," pareeris Euroopa Komisjoni kaubanduse peadirektoraadi direktor Signe Ratso küsimuse protektsionismist Euroopas. "Dumpinguvastased tollid on täiesti legaalne meede ebaausa konkurentsi vastu võitlemiseks."

Ratso sõnul näitas Euroopa Komisjoni üheksa kuud kestnud uurimine, et Hiina tootjad on müünud päikesepaneele Euroopas turuväärtusest 88% odavamalt. ELis on kadunud 25 000 töökohta.

Turukaitsemeetmeid toetab ka Tänassilma tehnopargis paneele ja päikeseenergia tootmiseks vajalikke tarvikuid tootva OÜ NAPS Solar Estonia juhataja Ander Pukk. "Leian, et tollid on vajalikud ja põhjendatud," ütles ta, olles isegi pettunud, et need kehtestati praegu vaid 11,8% tasemel.

Puki sõnul on see otseselt Hiina-poolne kaubandusreeglite rikkumise mõju, et paari aastaga on Euroopas hulk päikesepaneelide tootjaid pankrotti läinud. Eriti suuremad projektid, kus arvutatakse hinnanumbreid neli kohta pärast koma ja iga number on suure kaaluga, on olnud valdavalt Hiina tootjate käes. "Eurooplane pole saanud ausalt konkureerida," nentis Pukk.

Hiina tootjatel on kasutada erinevad soodustused – tasuta maa tehase ehitamiseks või erinevad kohalike omavalitsuste soodustused. Hiina Arengu­pank annab laenu, mis võib kergesti muutuda tagastamatuks abiks. Nii on Hiina osakaal Euroopa päikesepaneelide turul juba ca 80%.

"Meid mõjutab see positiivselt," kommenteeris Pukk tollide kehtestamist. "Meil on selle tagajärjel rohkem kliente ja müügivõimalusi."

Enamik OÜ NAPS Solar Estonia toodangust läheb eksporti. Eesti turu kohta ütles Pukk, et siin pole Hiina paneeli hinnaeelist eriti tunda. Küllap läheb vahe paigaldajate kasumisse. "Olen oma Euroopa paneeli hinnaga täiesti konkurentsivõimeline," märkis Pukk, nentides, et huvi päikeseenergia vastu on Eestis üle ootuste hea ja paraneb.

Tegutsemine toimub siiski alles mikrotasandil. Üks põhjus on, et Eestis ei toetata päikeseenergeetikat nii heldelt kui paljudes muudes Euroopa riikides, kus sellest on tekkinud juba oma hädad. Potentsiaali on Eestis aga hoolimata pikast pimedast talvest. Praegu hindab Rein Pinn Eestis installeeritud tootmisvõimsuseks, mis on ka võrku ühendatud, 1000–1200 kW.

"Kui suurtel süsteemidel suudetakse installeerida hinnaga alla 1,3 eurot vati kohta, siis oleks see täitsa mõistlik," rehkendas Pinn, kes peab raha panemist päikesepaneelidesse paremaks kui fondiinvesteeringut. "Tasuvusaeg kümme aastat ja 10% tootlust aastas – pole paha. Elektrit on alati vaja, see on nagu aamen kirikus."

Kui nüüd tollid päikesepaneelide hinda tõstavad – ja kindlasti mitte üksi Hiina tootjatel – väheneb Eestis päikeseenergia projektide atraktiivsus.

"Kui palju väheneb, raske öelda. Aga kindlasti väheneb," hindas tollide mõju paigalduse ja projekteerimisega tegeleva Energiapartner OÜ tegevjuht Mikk Saar. Saar tolle ei toeta – paneelide tootjad on vaid üks osa kogu ahelast.

Ka Solarstreet OÜ tegevjuht Urmo Lehtveer leiab, et Eesti otsus tolle mitte toetada oli mõistlik.

"Kui Hiinat sunnitakse hindu tõstma, siis tõstavad kõik teised ka. Aasta-poole pärast on teised ­Aasia tootjad asemel. Euroopa tootjat see küll kuidagi ei kaitse," ütles ta.

Eesti olukorda päikeseenergeetikas võrdles Lehtveer Saksamaaga aastal 2000, mil eeldused arenguks on tekkinud, kuid asi ise tundus veel utoopiline. Puudu on Eestis ambitsioonikatest eesmärkidest riigi tasandil.

"Püütakse nihverdada vana asjaga. Maailm liigub teises suunas," ütles Lehtveer.

Tollid pole veel lukus

Euroopa Komisjonil on voli kehtestada Hiina paneelidele vaid esialgsed tollid – lõpliku otsuse teevad ELi liikmesriigid detsembris ja enamik riike on praegu tollide vastu.

Euroopa Komisjon taotleb  aga dumpingukahtluste uurimiseks juba täiendavaid volitusi, kuna mitte üksi taastuv­energia valdkonnas on ilmne, et nii liikmesriigid kui ka Euroopa suurfirmad ei söanda Hiina peale kaevata, kartes kaotada üliolulist kasvuturgu.

"Ma ei pea ilmselt kordama, et õiguskorra järgimine on Euroopa Liidu jaoks keskne printsiip," kaitses kaubandusvolinik Karel De Gucht Euroopa Komisjoni positsiooni.

Hiina, mille jaoks taastuv­energeetika on riiklik prioriteet, reageeris tollidele teravalt ja võttis vastukäiguna uurimise alla Euroopa veinide ekspordi Hiinasse. Eelkõige kannataks sellest tolle toetav Lõuna-Euroopa eesotsas Prantsusmaaga. Saatuse irooniana on veinitootmine ka kaubandusvolinikul endal.

Lisaks riskile vallandada kaubandussõda Hiinaga on tollid päikesepaneelidele vastuolulised ka Euroopa enda jaoks.

Need on vastuolus ELi kliima­eesmärkidega, halvendades välja­vaateid ka uue ülemaailmse kliimakokkuleppe sõlmimiseks. Samuti põrkuvad siin ­Euroopa tootjate ja tarbijate huvid.