Eesti Loto turundus- ja müügidirektor Annely Luikmel sõnas eilsel Best Practice'i seminaril, et raadio osakaal on Eesti Loto igapäevases kommunikatsioonis suur – meediaeelarvest läheb 31 protsenti raadiosse.
Seminaril
"Kuidas raadioreklaami abil rohkem müüa?" sõnas Luikmel, et raadio on ettevõtte jaoks oluline reklaamikanal. "Tulenevalt seadusest ei ole meie reklaamid ülemäära emotsionaalsed, pigem informatiivse loomuga. Reklaamid on olnud informatiivsed," märkis ta.
Eesti Loto eripäraks on piiratud reklaamivõimalused – hasartmänguseadus seab piirid, info muutub igal nädalal, peavõidu suurus mõjutab ostuhuvi ja -mahtu ning kõik inimesed vanuses 16 ja vanemad on potentsiaalsed ostjad.
"Raadio osakaal igapäevases kommunikatsioonis on suur – meediaeelarvest läheb 31% raadiosse ja 9% siseraadiosse," kinnitas Luikmel. "Reklaami ainus eesmärk ei ole teavitada jackpoti suurusest, vaid mängijatele ka meeldetuletada, et loosimine taas tulekul." Teavituste seisukohalt on olulisimad loosimiste päevad kolmapäev ja reede, lisas ta.
Raadios kasutatakse reklaamklippe – suunatud eelkõige lotohuvilistele, mis edastavad infot peavõidu suurusest – ning raadiomänge, et side tarbijaga omaks laiemat kõlapinda. "Kuidas teame, et raadio töötab? Enamiku kampaaniate puhul kasutame rohkem kui ühte meediatüüpi, mistõttu ei saa ma väita, et raadio on põhitegija meie müügikasvus. Ent oleme teinud koostöös TNS Emoriga uuringu, mille tulemusena selgus, et see, kes meie sõnumi raadiost üles leiab, on mees, pigem eestlane. Nooremad sihtrühmad on raadioreklaami paremini püüdnud. Samuti on ta pisut edukam ning elab Virumaal või suuremates linnades – välja arvatud Tallinn," sõnas Luikmel.
Seotud lood
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”