Justiitsminister Hanno Pevkuri sõnul majandusaasta aruannete esitamise süsteem toimib ning karistusi ei ole vaja karmimaks muuta.
Tänases Äripäevas selgub, et ligi pool aruandekohuslastest ei esita majandusaasta aruannet õigeks ajaks. 2010. aastal, kui aruandeid hakati esitama elektrooniliselt äriregistri kaudu, esitas majandusaasta aruande õigeaegselt 58,2% aruandluskohuslastest. Järgmisel aastal kahanes osakaal 56-protsendini ning püsis seal ka mullu. Justiitsminister Hanno Pevkur, kelle haldusalasse kuulub ka äriregistriga seotud tegevus, pidas aruannete esitamist heaks.
Kuidas te suhtute nendesse ettevõtetesse, kes ei esita majandusaasta aruannet õigeks ajaks?
Kui seadus näeb ette, et majandusaasta aruanne tuleb esitada, siis loomulikult tuleb see esitada, siin ei ole mingit küsimust.
Kas ettevõtete teavitamist tuleks muuta?
Süsteem ju toimib. 0,04% aruannetest esitatakse paberkandjal, ülejäänu on kõik elektrooniline. Äriregistril endal on näha, kui kellelgi on esitamata, siis selle kohta tuleb ka teade. Selle süsteemi poolest ma küll probleemi ei näe. See, milline on praktika, eks see on kohtunike abide otsustada, palju ühe või teise juhtumi puhul reageeritakse. Loomulikult peab reageerima igal juhul. Kui aruanne on vaja ära esitada, siis tuleb ära esitada, seadus näeb seda ette.
Kuidas parandada aruannete esitamist õigeks ajaks?
Karistused on seaduses ette nähtud ning nende karmistamist ma mõistlikuks ei pea. Pigem on küsimus praktikas. Majandusaasta aruannete mitteesitamine ei ole ju laialdane probleem, valdavas enamuses kõik ettevõtted ikkagi esitavad aruanded ära. See ei ole selline probleem, mis karjuks silma, et meil on häda käes. Seda ei ole olnud. Mõned üksikud näited on, aga nende üksikute näidetega tulebki tegeleda.
Seotud lood
Aastaaruannete esitamine peab paranema, leiab justiitsminister Hanno Pevkur. Juunis hindas ta, et aruannetega hilinemine pole valdav probleem.
Äriregistri andmetest selgub, et ligi pool aruandekohuslastest ei esita majandusaasta aruannet õigeks ajaks. Justiitsminister selles probleemi ei näe.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”