Sel aastal külastas Küprose ärimees Marios Loucaides Ateenat ning soovis seal korterit osta. Hinnaks oli 170 000 eurot ning Loucaides ütles omanikule, et teeb pangaülekande Küproselt kui sinna tagasi jõuab, kirjutas New York Times.
Kuid Nikosiasse tagasi jõudes avastas Loucaides, et pangahoiusel olevaid eurosid ei saa Kreekasse üle kanda. Ostutehing jäi ära, vaatamata sellele, et euro on kasutusel nii Kreekas kui ka Küprosel.
Kapitaliliikumisele seati Küprosel piirid pärast märtsi, kui Küprose pankadele anti abipakett. Pärast seda pole Küprose euro olnud sama, mis euro Prantsusmaal, Saksamaal või Kreekas.
„Küprose euro on teises klassis,“ ütles Cyprus Trading Corporationi peadirektor Loucaides.
Kapitalikontroll, mida kasutasid kunagi valitsused kriisiaegadel, on Euroopas erakordselt haruldane nähtus, vähemalt eurotsoonis. 2008. aastal kehtestas Island enda valuutale kapitalikontrolli, kui riigi kolm suurimat panka kokku varisesid.
„Tegelikult me oleme juba eurotsoonist väljas,“ ütles Kürpose president Nicos Anastasiades riigi kapitalipiirangu kohta. „See on veider olukord.“
„Meie euro näeb välja nagu euro ja tundub nagu euro, kuid tegelikult see pole euro,“ ütles Küprosel asuva Unicarsi tegevjuht Alexandros Diogenous, kelle firma impordib Volkswageni autosid Saksamaalt. Suur erinevus on ka Küprose ja ülejäänud eurotsooni intressimäärades. „Mina maksan 7,75 protsenti oma pikaajaliste laenude eest, kuid minu partnerid Saksamaal 3-4 protsenti,“ ütles Diogenous.
Küprose rahvusvahelise juhtimisinstituudi ökonomist Theodore Panayotou usub, et Küpros on Euroopa Liidu eksperiment, kuna tahab näha, mis juhtub ühisrahaga, kui üks riik sellest eraldada. Brüsseli ametnike sõnul ei vasta see tõele.
Seotud lood
Euroala rahandusministrid otsustasid Kreekale abilaenust välja maksta järgmised 3 miljardit eurot, ehkki raha kättesaamiseks tuleb riigil veel rida tingimusi täita.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.