Kross: vajame 20 üle ilma edukat pereäri

Tšiili, selle asemel, et hakata ise töökohti looma, maksis selle raha ettevõtjatele üle ilma, tingimusel, et need tulevad kohale ja ajavad oma äri vähemalt pool aastat Tšiilis. Paljud firmad jäid paika ja see oli oluline element, kuidas Tšiili majandus mudast välja tõmmati, rääkis Kross.

Teine näide on Saksamaa mudel, mis tugineb ligi 500-le pere-ettevõttele, mis toodavad oma tehnoloogial tuginevat toodet, millega ollakse maailmas vähemalt esikolmikus või Euroopa piires esikohal. Sellised firmad annavad üle 60% Saksamaa ekspordist. Eestil oleks taolisi ettevõtteid vaja oma 20, rehkendas Kross.

"Meil on vaja radikaalset tegutsemist, et Eesti majandus käivitada ja viia täiesti teisele tasemele. See on Eesti arengu põhiküsimus," ütles Kross.

Siin oleks Krossi arvates koht ja üks variant, kus riik võiks sekkuda - osta tehased kokku koos tehnoloogiat, panna Eestis tööle ja siis toodang maha müüa.

Igasugused variandid on teretulnud, mis aitavad ressurssi koondada, sest Eesti majanduse fundamentaalne häda on ajaloolisest olukorrast tingitud kohaliku kapitali ehk pika raha puudumine. Pole meil oma perefirmasid, mis said 200 aastat tagasi mereröövlitena rikkaks ja investeerivad nüüd kõrgtehnoloogiasse nagu Hollandis, pajatas Kross. Samuti oleks ikkagi vajalik kokku leppida ja arendada neid valdkondi, kus Eestil on potentsiaali olla maailma parim. Üle kolme-nelja neid valdkondi vaevalt oleks.

Krossi sõnul läheb ta oma vaadetelt selles osas lahku ultraliberaalidest, kelle arvates tuleb kõik jätta turu hooleks.

"Eesti on olukorras, et kui laseme asjadel isevoolu teed minna, siis on meie ümbruskond majanduslikult lihtsalt nii palju tugevam, et lükkab meid sinna, kus neil on kasulikum," ütles Kross. "Me ei pea lugema mitte turumajanduse õpikut, vaid katsuma reaalsest elust lähtudes asja arendada."

Ja tahame või ei taha, Eesti vajab ka debatti suurema sisserände võimaldamise üle.

Krossi sõnul on Eestis tekitatud absurdne olukord, kus lahkumiseks on uks pärani valla, sissepääsud aga kõvasti lukus. "Et sellises olukorras tahta, et rahvastik kasvaks -  see on Münchausenlik ülesanne, seda polegi võimalik täita," ütles ta. "Peame leidma mingisuguse tasakaalu immigratsiooni ja väljarände vahel ja looma keskkonna, kuhu inimesed tahavad tulla. Ja et tulevad just need inimesed, kes tahavad tarka majandust üleval hoida."

Kross möönis samas, et töötavat ja pikas plaanis probleeme mitte tekitavat massiimmigratsiooni mudelit pole veel kusagil leitud.

See, millised inimesed Eestisse tuleksid, määrab Krossi sõnul ära samuti majandusmudel. Kui konkureerime teiste riikidega madalate palkadega, tuleb ka vastav tööjõud. Kui suudame luua majanduse, mis nõuab teatavat intellektuaalset võimekust ja haritud tööjõudu, ning pakub huvitavat tööd, siis tuleb siia ka teistmoodi tööjõud. "See küsimus tuleb lahendada kompleksselt," ütles Kross.

Krossi arvates sobiks Eestile just väikeste ja pere-ettevõtete mudel. See eeldab mentaliteedi muutust ning samuti lahendust algkapitali nappusele. Krossi ettepanek oli, et riik võiks toetada ettevõtteid eelkõige käivitumise faasis.

"See on hoopis teine maailmavaade kui oled kontsernis või tehasest tööl ja saad palka. Ise kontrollid oma tulevikku," ütles Kross.