Tagatisraha peab intressi koguma

"Tõepoolest, seadus (Võlaõigusseadus - toim.) sätestab korra, kuidas üürileandja peab tagatisraha hoidma," sõnas maaklerite koja juhataja Ardo Lepp "Kahjuks ei ole see üldlevinud praktika ja enamus üürileandjaid seda ei tee ning üürnikud seda tavaliselt ka ei nõua - kas teadmatusest või ei peeta seda oluliseks," lisas ta.

Maakleri kohus teavitada. Lepa sõnul sätestab kehtiv kutsestandard, et maakleri üheks tööülesandeks on klienti teavitada tema õigustest ja kohustustustest. "Seetõttu peaks maakler pooli sellest kohustusest teavitama," sõnas Lepp. 

1Partner Kinnisvara Eesti OÜ maakler Helen Siller nõustub Lepaga praktika vähese täitmise suhtes, kuid põhjuseks peab lisaks klientide teadmatusele ka olude sunni.

Silleri sõnul ei ole paljud üürnikud selle nõude olemasolust teadlikud, kuid neile on siiski oluline, et nad makstud tagatisraha hiljem tagasi saavad.

"Mul on olnud üks klient, kes teadis, et raha peab hoiusel intressi teenima. Aga siis sai lahti seletatud, et kui ta lõpetab varem lepingu ja läheb minema, on omanikul raskem raha pangast kätte saada, kui see on pandud tähtajalisele hoiusele;" selgitas Siller. "VÕS näeb küll ette, et üürileandja on kohustatud tagatisraha hoiustama eraldi kontol ning intressid kuuluvad üürnikule, kuid paraku praktikas see nii ei toimi," sõnas Siller.

Raha kättesaamine keeruline. Suurim probleem ongi Silleri sõnul seaduse täitmise juures praktika, mille juures sõlmitakse tähtajaline leping ühekuulise etteteatamisajaga. "Kui klient läheb kuu aega varem välja, siis ei ole omanikel tihtipeale tagatisraha pangast kättesaamisega tegelemiseks aega ja viitsimist. Või jääb tagatisraha viimase kuu üüriks, mida ma ei soovita," sõnas ta.

Siller nendib, et üldjoontes on maakleri kohustus osapooli sellest seadusepunktist teavitada. "Milleks siis üldse maaklerit vaja on? Meie töö on kontrollida ja vaadata, et kliendid saaksid võimalikult täpse arusaamise nii seadustest kui ka üürimise olemusest," lausus ta.

Tülikas lepingupunkt. Kuigi leping ongi Silleri sõnul väljavõte võlaõigusseadusest ja kõik, mis puudutab üürimist ja selle põhipunkte, pole seal tagatisraha hoiustamise punkti alati sees. "See punkt on vahel sees ja vahel mitte. Mõni klient palub selle ka maha võtta," sõnas Siller. Samuti pole tema sõnul maakleri kohustus jälgida, kas üürileandja paneb raha hoiule või mitte. "Üldjoontes saavad üürnikud tagasi tagatisraha, aga ilma intressideta," nentis Siller.

Ka ei ole tavaliseks praktikaks üürnike suuline teavitamine antud seadusest juhul, kui see punkt on üürilepingust välja jäänud. "Me ei ole teavitanud. Meil on nii, et peale etteteatamist on Eesti inimesel raha nii vähe, et enamik tahab oma tagatisraha kohe tagasi saada, mitte oodata tähtajalise hoiuse lõppu," selgitas Siller. "Küll aga me jälgime seda, et kõik üürniku ja üürileandja vahel sujuks ja läheks hästi," kinnitas ta.