- OMX Baltic−0,41%301,31
- OMX Riga0,36%879,88
- OMX Tallinn1,25%1 929,99
- OMX Vilnius−0,83%1 171,07
- S&P 500−1,71%6 013,13
- DOW 30−1,69%43 428,02
- Nasdaq −2,2%19 524,01
- FTSE 100−0,04%8 659,37
- Nikkei 2250,26%38 776,94
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,95
- GBP/EUR0,00%1,21
- EUR/RUB0,00%93,1
- OMX Baltic−0,41%301,31
- OMX Riga0,36%879,88
- OMX Tallinn1,25%1 929,99
- OMX Vilnius−0,83%1 171,07
- S&P 500−1,71%6 013,13
- DOW 30−1,69%43 428,02
- Nasdaq −2,2%19 524,01
- FTSE 100−0,04%8 659,37
- Nikkei 2250,26%38 776,94
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,95
- GBP/EUR0,00%1,21
- EUR/RUB0,00%93,1
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Euroalal langus läbi
Nii nagu augusti keskel avaldatud esialgses prognoosis hinnati, kasvas euroala majandus teises kvartalis eelnenud kvartaliga võrreldes 0,3%. Sellega sai läbi kuus järjestikust kvartalit väldanud SKP kahanemine.
Kiireimat kasvu näitas teises kvartalis üks abipaketi saanud riikidest - Portugal, mille SKP kasvas eelnenud kvartaliga võrreldes 1,1%.
Peamiseks kasvu veduriks oli euroalal eksport.
Kvartaalses võrdluses olid euroalal Portugali järel kiireima majanduskasvuga veel Soome ja Saksamaa, kus SKP kasvas juhul 0,7%. ELis tervikuna näitas sama kiiret kasvu ka Suurbritannia ja Leedu majandus. Kõige suuremas languses oli Küprose majandus 1,4%ga.
Aasta baasil euroala SKP siiski kahanes 0,5%, ning languses oli ka kvartaalses võrdluses liidriks läinud Portugali SKP.
Euroala riikidest kasvas aasta baasil kõige kiiremini Eesti SKP, 1,4%. ELis tervikuna olid kiireima kasvuga Läti ja Leedu majandus, vastavalt 4,3% ja 4,2%ga. Suurim langus oli Küprosel ja Kreekas, vastavalt 5,2% ja 4,6%.
"Näeme esimesi toibumise märke pärast pikka majanduslangust, mis on olnud väga valus eelkõige euroala ääreriikides," kommenteeris agentuurile Bloomberg Berenberg Banki ökonomist Robert Wood. "Ilmselt kuni tuleva aasta lõpuni ei kiirene kasvutempo sedavõrd, et töötuse määra alanema hakkaks," lisas ta.
Töötuse määr püsis juulis euroalal rekordilisel 12,1% tasemel.
Homme avaldab Euroopa Keskpank oma uue majandusprognoosi. Eelmise prognoosi järgi kahaneb euroala SKP tänavu 0,6%, enne kui tuleval aastal majanduskasv taastub.
Juuli alguses ütles Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi, et euroala majandusaktiivsus stabiliseerub ja toibub selle aasta jooksul, ehkki aeglases tempos. Samal päeval kinnitas Draghi, et keskpank plaanib euroala enim jälgitud baasintressi määra hoida rekordmadalal veel pikalt ega välista ka uut intressikärbet.
Seda võimaldab madal inflatsioon, mis on püsinud allpool Euroopa Keskpanga sihiks seatud 2% taset seitse kuud järjest.
Agentuuri Bloomberg küsitletud 56 analüütiku hinnangul jätab Euroopa Keskpank oma homsel intressinõupidamisel euroala enim jälgitud baasintressi määra 0,5% tasemel muutmata.
Eurostati andmeil kasvas euroala eksport teises kvartalis eelnenud kvartaliga võrreldes 1,6% ja import 1,4%. Eratarbimine kasvas 0,2% ja investeeringud 0,3%.
Eile avaldatud majandusprognoosis hindas Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon OECD, et enamus euroala riike saab tänavu majanduslangusest välja. Suurtest tööstusriikidest on tänavu ainsana languses Itaalia majandus, kus OECD prognoosib SKP kahanemist 1,8%. Ammutades optimismi oodatust paremaks osutunud teise kvartali näitajatest, tõstis OECD nii Saksamaa kui Prantsusmaa selle aasta majanduskasvu prognoosi.
Seotud lood
Euroopa Keskpank jättis euroala enim jälgitud baasintressi määra täna 0,50% tasemel muutmata.
Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi manitses täna, et majanduskasvu võrsed Euroopas on alles väga rohelised, mistõttu Euroopa Keskpanga arsenalis püsib jätkuvalt ka täiendava intressikärpe võimalus.
Saksamaal septembris teist kuud järjest ootamatult kasvanud töötute arv viitab, et toibumine euroala suurimas majandusruumis on ebaühtlane.
Prantsuse jalgpallurid on leidnud omale ootamatud liitlased bretooni talunikes, kes samuti on asunud häälekalt protestima president Francois Hollande'i maksutõusude vastu.
Odav elekter ja tootmisvõimsuste suurendamine on kujunenud justkui Eesti Nokia leidmiseks. Majandusanalüütik Mihkel Nestor ja AVH Grupi tegevjuht ning endine Enefit Greeni finantsjuht Veiko Räim arutlevad, milline on selle Nokia mõju majandusele.
Enimloetud
4
"Tarbimist on vaja juurde rohkemgi kui tootmist“
Viimased uudised
Mõtisklus Eesti Vabariigi 107. sünnipäeval
Investeeringutest, tehisarust, Muskist, võimust ja vabadusest
President ei nõustu, et Ukraina on USA-le võlgu
Investeeringutest, tehisarust, Muskist, võimust ja vabadusest
Investeeringutest, tehisarust, Muskist, võimust ja vabadusest
President ei nõustu, et Ukraina on USA-le võlgu
- ST
Küberründed sagenevad
Hetkel kuum
Ukrainat süüdistanud Trump võttis sõnad tagasi
"Tarbimist on vaja juurde rohkemgi kui tootmist“
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele