Vana kuld: numbrikiiksuga erastaja Margus Linnamäe

Number 26 ei olnud aga lõpuni õnnelik. Tartu õlletehast hiljem soomlaste Olvile müües näitasid nad maksuametile, et teenisid 26 miljonit krooni kahjumit. Maksuamet selgitas, et tegelik kasum oli 120 miljonit krooni ja nõudis 40 miljoni kroonise maksuvõla tasumist. Mehed läksid kohtusse, aga jäid kaotajaks.

 

Tartu õlletehase erastasid vennad Margus ja Aivar Linnamäe ning Georgi Gavronski 1995. aastal ja kaasasid vähemusosanikuks Olvi, kellele müüdi ülejäänud 85% aktsiatest 1998. aastal 196 miljoni krooni eest.

Enne aktsiate soomlaste kätte minekut liikusid need aga Magnumi-meeste kontrolli all olnud offshore-firmasse Rosshill Investments. Tehingu tulemusena sai müüja kahjumit, aga ostja aktsiaid edasi soomlastele müües kasumit. Soomlastelt laekunud raha liikus kohe Rosshill Investmentsist edasi järgmistesse offshore'idesse. Skeemi aitas teostada Mangumi tollane tegevjuht Tarmo Laanetu.

Tulu polnud ainus, mida mehed üritasid peita. Näiteks soovitati Aivaril soomlastega peetud läbirääkimistel autot varjata. Nii pidi Aivar kõneluste toimumise eel oma Porche kaugemale parkima, muidu oleksid soomlased hakanud ostuhinda tingima.

Edukad müügitehingud võisid olla põhjuseks, miks Aivar ja Georgi otsustasid suurest ärist tagasi tõmbuda ja nautida erastamistehingute vilju.

Kahjumi näitamine õlletehase müügilt tegelikult teenitud 120 miljoni krooni asemel peegeldab meeste ülbust ja karistamatuse tunnet. Võimalik, et selleks andsid põhjust head sidemed kahe peaministriametit pidanud mehega - Mart Laari ja Tiit Vähiga.

Sidemed poliitikutega

Ametlike aruannete kohaselt on Magnum olnud üks suuremaid Isamaaliidu toetajaid. Kui mehed sattusid maksuameti haardesse, siis oli Mart Laar see, kes maksuameti tegevust maksude sissenõudmisel teravalt kritiseeris.

Praegu toetab Gavronski Reformierakonda. Ta aitas korraldada ja finantseerida Kristiina Ojulandi viimast riigikogu valimiskampaaniat. Ojuland ise mingeid kulutusi kampaaniale ei teinud. Margus Linnamäe teed on ristunud Reformierakonna kuluaaripoliitiku Anders Tsahknaga.

Linnamäede ja Gavronski äritegevuse lahutamatuks osaks olid offshore-firmad. Meeste nimed jooksid läbi ka maksuvabasid firmasid müünud Diveci klientide seast. Meedias on vihjatud, et offshore'ide kaudu toetati ka erakondi, kuid need vihjed pole leidnud tõestamist.

Tiit Vähi peaministriks oleku ajal ehk 1997. aasta jaanuaris erastasid Magnumi omanikud 65 protsenti Silmetist. Taas tõi võidu 26 miljoni kroonine hinnapakkumine. Toona spekuleeriti, et ettevõttes on varjatud huvid ka Vähil, kes seda siis eitas.

Spekulatsioonid tekkisid, sest Magnumi-meeste partner Silmeti erastamisel olid Vähi hea tuttav, väliseestlane Thomas Waldin ja samuti Vähi lähikonda kuulunud Mehis Pilv. Peaministri ametit pidades Vähi eitas oma huvisid, kuid kohe pärast ametist lahkumist andis teada, et kaalub Silmetisse investeerimist. Ametlikult sai Vähi Silmeti osanikuks 1998. aasta teises pooles ning 2001. aasta kevadel ostis Vähile ja Mehis Pilvele kuulunud ettevõte Magnumi meestega seotud offshore-firmalt nendele kuulunud 50% osaluse Silmetis.

Oskasid erastajaid võluda

Riigifirmade erastamiskonkursse võitsid Magnumi-mehed suurte investeerimislubaduste abil, mis 26 miljoni kroonist ostuhinda saatsid (pool ostusummast tasuti EVPdes). Erastamisagentuur nõudis riigifirmade erastajatelt võetud kohustuste täitmise tagamiseks pankade garantiid. Magnumi omanikud kasutasid ka siin offshore'e ja tõmbasid erastajatele mütsi pähe. Silmeti ostu garanteeris offshore-firma, mille nimes oli sõna "Bank". See oli erastajatele piisav, nad ei kontrollinud, kas garantii väljastaja ka suudaks kohustust täita ja kas üldse pangana tegutseb.

Riiulifirmat kasutasid mehed ka Tallinna Farmaatsiatehase müügil. Eesti ainus ravimitootja oli esimene ettevõte, mille 66 protsenti aktsiatest nad 1994. aastal 26 miljoni krooniga erastasid. Konkurendid olid Flora ja farmaatsiatehase tollaste juhtide firma.

Viimase osa farmaatsiatehase järelemaksust vormistasid nad erastamisagentuuri loal riiulifirma nimele ja pääsesid selle maksmisest. Erastamisagentuur ei kontrollinud, kas kohustuse enda kanda võtjal on üldse vara.

1998. aastal müüsid nad farmaatsiatehase enamusosaluse 196 miljoni krooni eest Grindeksile (sama hinda küsisid ka Tartu õlletehase soomlastele müügil). Magnumi omanikud üritasid erastada ka kommivabrikut Kalev, kuid see neil ei õnnestunud.

Alustasid konservide ja särkide vahendamisega

MM Grupi suuromanik Margus Linnamäe (46) hakkas ettevõtlusega tegelema koos vanema venna Aivar Linnamäe (47) ja Georgi Gavronskiga (46) 1990ndate alguses, pärast seda, kui Aivar ja Georgi olid lõpetanud Tartu Ülikooli arstiteaduskonna. Kolme mehe vahel jagunes osalus võrdselt.

Algusaastatel proovisid nad rikkaks saada lihakonservide ja särkide vahendamisega. Peamiselt ajas firma asju ülikoolis filoloogiat ja ajalugu õppinud Margus. Aivar ja Georgi tegelesid algusaastatel oma erialase tööga.

Tõsisem äritegevus algas 1992. aasta suvel, kui Hoiupangast saadud poole miljoni krooniga osteti ETK hulgiladu ja hakati ravimeid müüma.

Esimesed miljonid teeniti Venemaal ja Eestis aspiriini ning teiste retseptivabade ravimite vahendamisega apteekidesse. Kaheksa aastat hiljem loodi apteegikett Apotheka ja tõusti suurimaks apteegivõrguks Eestis.

Hiljem Aivar ja Georgi taandusid ning firma omanikuks jäi Margus, keda iseloomustades on öeldud, et ta on suur tööloom, kellel on raudne enesevalitsemine. Aivar oli väidetavalt täielik vastand ehk laisk. Georgi aga oli ühise äri ideede generaator ja hea läbirääkija. Väidetavalt pidas just Georgi 1990ndatel kõnelusi katust pakkuma tulnud kurikaeltega ja läbirääkimiste tulemusena lahkusid viimased soovitud tulemuseta.

Ostis Magnumi tagasi

Kolm aastat tagasi ostis Margus Linnamäe tagasi 2004. aastal müüdud osaluse Magnumis. Selle osaluse müümise järel ringlesid mitmed spekulatsioonid ja kahtlustati, et Linnamäe soovib oma äripartnereid varjata või on ise tegelikult salapäraste investorite taga. Spekuleeriti näiteks, et tegemist on Venemaa ravimimüüjaga.

Spekulatsioonid tekkisid, sest välisinvestor peitis end offshore-firma abil ning investorit esindanud ja Tallinnas käinud väidetava tippjuhi kohta oli keeruline leida taustainfot. Osalt olid need kahtlused õiged, sest Linnamäe pole kunagi loobunud enamusosalusest Magnumis.

Hiljem on Linnamäe palgal olevad inimesed mulle rääkinud, et osaluse müügi põhjuseks oli soov hankida lisaraha. Investoriks oli üks investeerimisfond, mis paigutas Hollandi pensionäride sääste. Tehingu eesmärk polnud kedagi peita.

Pärast tagasiostmist korrastas Linnamäe oma firmade juhtimise ning koondas need kõik MM Gruppi. Plaan oli ettevõte või osa sellest viia börsile, kuid see idee on jäänud toppama.

Muudatustega seoses kutsus Linnamäe kontserni juhtima audiitorfirma PricewaterhouseCoopersi partneri Aare Kuristi, kes sai ka 2 protsendi suuruse osaluse elumuutuse kompensatsiooniks.

Suurprojekt toppab

Loodetust aeglasemini läheb MM Grupile kuuluva 48 hektari arendamine Tallinnas Paljassaares. Kaks aastat tagasi lubati kaasata uusi investoreid ja kõik pidi olema ainult vormistamise küsimus, kuid tõenäoliselt peletas majanduslangus huvilised.

Seda projekti asus vedama SEB juhi kohalt lahkunud Mart Altvee, kes sai ka 25 protsendi suuruse osaluse, kuid viis kuud hiljem ta ootamatult lahkus ning pidi osaluse tagastama Linnamäele.

Taust

MM Grupp

Omanikud Margus Linnamäe 98% ja Aare Kurist 2%.

Kontserni emaettevõtte tütarfirmad tegelevad ravimite hulgi- ja jaemüügiga, metsa- ja põllumajandusega, loomasööda hulgimüügiga ning kinnisvaraarendusega.

Kokku oli kontsernis 2008. aasta lõpu seisuga 39 tütarfirmat.

Kontserni käive oli 2008. aastal 3,2 miljardit krooni ja puhaskasum 70,4 miljonit krooni. Aasta varem olid need näitajad vastavalt 1,9 miljardit ja 209,9 miljonit krooni. Valdav osa käibest tuleb ASist Magnum. 70% kontserni käibest tehakse Eestis.

Kontsernis oli 2008. aasta lõpu seisuga kokku 1112 töötajat, kellest 671 töötas Eestis, 362 Lätis, 53 Leedus ja 18 Soomes. Keskmine tööjõukulu (koos sotsiaal- ja töötuskindlustusmaksudega) ühe töötaja kohta oli 18 739 krooni kuus. Juhatuse liikmete keskmine töötasu ilma sotsiaalmaksuta oli 73 442 krooni kuus.

Kontsernil oli 2008. aasta lõpu seisuga vara kokku 2,6 miljardit krooni ja võlgu 1,9 miljardit krooni.

2008. aastal laekus omanikele dividende kokku 2,2 miljonit krooni ja 2007. aastal 0,4 miljonit krooni.

2004. aastal müüs Margus Linnamäe osaluse oma kõige olulisemas ettevõttes Magnum Medical investeerimisfondile New European Investments Limited (NEIL).

2007. aastal ostis ta müüdud osaluse investeerimisfondilt tagasi. Tegi seda kahes osas: mais ostis tagasi 31% ja detsembris 48,61% aktsiatest. Kokku oli tehingu väärtus 533,6 miljonit krooni. Reaalset raha pidi aga Linnamäe maksma ainult detsembri tehingu eest. Selle osaluse ostis ta 381,8 miljoni krooni eest. 31% aktsiate omandamisel raha ei liikunud, tõenäoliselt on põhjus selles, et tegelikult kuulus see Linnamäele ehk 2004. aastal osalust müües ei loobunud ta kontrollist Magnumi üle.

Aktsiate tagasiostu finantseerimiseks asutas Hollandis tütarfirma MM Holdings B.V., mis võttis Hansapangast laenu ja korraldas Hollandis võlakirjaemissiooni. Emissiooni eeltingimusena paigutati MM Holdings B.V. omakapitali ASi Magnum ning OÜ Ecobay osalused, mis on MM Holdings B.V. poolt laenu tagatiseks panditud.

OÜ Ecobay omab Tallinnas Paljassaares 48 hektari suurust kinnistut, mille soetas Tallinna Veelt 42 miljoni krooni eest ja kuhu pidi tulema suurejooneline kinnisvaraarendus.

Lugu ilmus 2010. aasta 7. jaanuari Äripäevas.