Palgatõusu eel peab tõstma efektiivsust

Eesti suuruselt teise saetööstuse ASi Toftan juhi Martin Arula sõnul on palgapoliitika reeglina kõigis ettevõtetes segu aegade jooksul kasutatud süsteemidest, sest uut palgasüsteemi luues jääb ikka mõni vana detail alles.

Toftanis on töötajad tulemuspalgal, mille osakaal kogupalgast on 50% ja mis sõltub ühe töölõigu tööviljakusest. "Oleme eesmärgiks seadnud tootlikkuse pideva arengu, tulemuspalk on üks, aga mitte parim võimalus inimesi arengutesse kaasata," ütles ta.

ASi Rakvere Lihakombinaat juhatuse esimees Teet Soorm märkis, et HKScan Balti Grupi ettevõtete palgapoliitika põhineb süsteemsusel, avatusel ja võrdsusel.

Süsteemsus tähendab, et tööd tasustatakse ühtse palgasüsteemi alusel, avatus, et töötajad on informeeritud palga maksmise põhimõtetest ja palgatõusu eeldustest, ning võrdsus, et töötajate tasustamisel lähtutakse palgaseaduses kehtestatud võrdse tasustamise põhimõtetest.

Lihakombinaadis tasustatakse töötajaid sõltuvalt väärtusest, mida tema ametikoht annab ettevõtte eesmärkide saavutamisel. Palk sõltub töötulemustest, töötaja kvalifikatsioonist, töökohtade suhtelisest väärtustamisest firma sees, töötajate väärtustamisest tööjõuturul ning majanduskeskkonna muutustest, mis mõjutavad nii firmat kui ka töötajaid.

Saaremaa piimatööstuse OÜ Nantecom Saaremaa Delifood juhatuse liikme Üllar Tanibergi sõnul makstakse ettevõttes töötajatele põhipalka, aga ka lisatasu vastavalt töötulemustele. Taniberg lausus, et palku tõstetakse siis, kui töötaja oskused ja kogemus kasvavad.

Aga miks on palgad Eestis siiski justkui ajale jalgu jäänud? Martin Arula sõnul on küsimusele keeruline vastata, kuna enne tuleks küsida, kas meie ettevõtete tootlikkus on võrreldes kriisieelse tasemega tõusnud. Kas meie riiki on kumuleerunud täiendavat raha positiivse kaubavahetuse kaudu teiste riikidega? Kas ekspordime ikka rohkem kui impordime? Kas ettevõtjad on innovaatilised ja erksad? "Mul on tunne, et vastust "jah" pole ühelegi küsimusele," lausus Arula.

Üllar Taniberg kinnitas, et kuna efektiivsus pole tõusnud, ei saa rääkida ka palkade kasvust. "Tooraine ja energia hinnatõus on kiirem hinnast, millega õnnestub toodangut müüa," lisas ta.

Kosmeetika ja kodukeemia tootja ASi Orto juhataja Gunnar Laasi arvates ei pruugi palgad veel mõnda aega surutise-eelsele tasemele jõuda, eriti ettevõtteis, mis olid enne kriisi n-ö kuumad ja väga kiire palgakasvuga. "Kriisieelsed palgad ja toonane palga kasvutempo jäid ettevõtete arengule jalgu," selgitas ta.

Laasi sõnul pole praegune 7–9%ne palgakasv aastas halb ning kajastab tööviljakuse kasvu ja majanduse üldist olukorda adekvaatsemalt kui 2007.–2008. aastate palgakasvunumbrid, mis ulatusid 20%ni.

Martin Arula arvates peaksid ettevõtted, mis on siiani palka alla keskmise taseme maksnud, kindlasti töötasusid tõstma. Muudel juhtudel peab olema palgatõus aga seotud ettevõtte tootlikkuse kasvuga.

Liiguvad jutud, et palkade paigalseisu taga on ettevõtete vaikiv kokkulepe, et ühes või teises sektoris mingil juhul palku ei tõsteta. Arula seda ei usu. "Tööjõud on mingis mõttes ka turukaup – kui on pakkumist, siis hind ei tõuse," selgitas ta. Toftani juht lisas, et osa ettevõtjaid kuri­tarvitab olukorda, minetades vähimagi sotsiaalse mõtlemise.

Ka Gunnar Laas leidis, et kokku­lepped on välistatud. Pigem võib tema sõnul rääkida sellest, et eri sektorieis on võrreldava vastutuse ja oskustega ametikohtadel teatud palgatasemed aegade jooksul välja kujunenud. Laasi sõnul määrab palga­taseme ikkagi töö vastutusvaldkond, spetsiifilisus, olukord tööjõuturul ühes või teises sektoris ja kas sektorites, mis parasjagu kiiresti kasvavad, jagub ikka vajaliku kvalifikatsiooniga tööjõudu.

Ka Teet Soorm kinnitas, et kokkulepet palku mitte tõsta ettevõtete vahel pole.Üllar Taniberg kuulujutte kommenteerida ei osanud, kuid märkis, et nende ettevõttel mingeid vaikivaid kokkuleppeid teistega ei ole.

TASUB TEADA

17. oktoobril korraldab Äripäev Tallinnas Kumus palgafoorumi. Sealt saab muuhulgas ka vastused küsimustele: kuidas muuta organisatsiooni palgasüsteemi nii, et sinu juures töötaksid parimad? Mida ettevõtted palkadega pärast masu pihta hakkavad? Kas palgaralli käib? Kas avalikustada palgad?