Enam kui pooled ehk 51% Eesti inimestest ei usalda riigi pensionisüsteemi, selgus Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse uuringust.
Pensionisüsteemi usaldab 24% inimestest, 51% ei usalda ja veerand elanikkonnast ei oska selle usaldusväärsusele hinnangut anda.
Uuringu andmeil usaldavad inimesed enam I ja II sammast. Riikliku ehk esimese pensionisamba puhul oli usaldajaid 28% ja mitteusaldajaid 53%, II sammast usaldab 27% ja ei usalda 52% inimestest. III pensionisammast ehk vabatahtlikku kogumispensioni usaldab 19% inimesi ning ei usalda 47% inimestest. Võrreldes I ja II sambaga on vabatahtliku kogumispensioni osas enam neid inimesi, kes ei oska sellele oma hinnangut anda (34%).
"Sõltuvalt sissetulekust, töökoha olemasolust, haridusest ja vanusest hinnati pensionisambaid veidi erinevalt, kuid on märkimisväärne, et mitte üheski elanike rühmas ja mitte ühegi samba puhul ei domineerinud usaldamine," tõi uuringust ilmnenud fakti välja eraisikute rahaasjade teabekeskuse juht Lee Maripuu.
Uuringu andmeil on peamised pensionisüsteemi umbusaldamise põhjused ebakindlus ja muutused süsteemis. Samuti on olulisel kohal elanike varasemad ja praegused kogemused raha kogumisel - inimestel on hirm raha väärtuse vähenemise ees ning kardetakse sissemakstud rahast ilma jääda. Pessimismi süvendavad hinnangud, mille kohaselt ei ole võimalik koguda äraelamiseks piisavat summat, sest pensionisammaste tootlikkus jätab soovida.
"Näib, et majanduskriisi ajal ja sellele järgnenud aastatel on inimeste usaldus sügavalt kõikuma löönud. Inimeste üldine majanduslik olukord halvenes ja raha pensionifondides kahanes. Riigi otsus peatada omapoolsed sissemaksed II pensionisambasse oli inimeste jaoks suur pettumus. Kuigi nüüd on maksed taastunud ja ka riik oma panust tõstnud, ei ole see ilmselt suutnud kinnistada hoiakut, et pensionisüsteem on kindel ja muutumatu," märkis Maripuu.
Samuti viitas ta asjaolule, et kuigi Eesti pensionisüsteem on üles ehitatud kolmele sambale, arvestavad inimesed tegelikult vaid kahe esimesega. "Kui II sambaga liitujaid oli 65% küsitletutest, siis III sambaga liitujaid vaid 17%. Sellele, et inimesed III sambast eriti midagi ei tea, viitab ka asjaolu, et inimesed ei oska III samba usaldusväärsusele hinnangut anda," nentis Maripuu. "Nii võib öelda, et ehkki riik on kavandanud pensionisüsteemi kolmesambalisena, näevad tulevased penisonisaajad seda kahesambalisena. Kolmas sammas näib täna olevat tajutud pigem lisasoodustusega investeerimisvõimalusena," lisas Maripuu.
Telefoni teel tehtud uuringu "Elanike pensioniteemaline küsitlus" viis juunis läbi konjunktuuriinstituut. Kokku osales küsitluses 563 inimest vanuses 16 aastat ja vanemad, kes ei olnud veel vanaduspensionil.
Seotud lood
LHV pensionifondid L, XL ja M on ostnud augustis 225 000 euro eest kolme aasta pikkuse tähtaja ja 14% aastaintressiga Arco Vara võlakirju ehk ligi kolmandiku 750 000 eurosest emissioonist.
Lõppevat aastat iseloomustab leibkondade majandusliku kindlustunde kasv, teatas Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskus.
2018. aastal Leedus loodud ühisrahastusplatvormi
Profitus idee sündis järk-järgult, kui kinnisvara ostjate ja müüjatega suheldes ning kinnisvaraprojekte arendades võis näha inimeste üha suurenevat investeerimishuvi.
Enimloetud
5
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Hetkel kuum
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Tagasi Äripäeva esilehele