Majandusministeri eksnõunik Erkki Raasuke naasis täna pangandusse pärast kaheaastase piirangu lõppemist, mille seadis varasem tööandja Swedbank.
LHV Groupi juhatuse liikme ning LHV Panga ja LHV Varahalduse nõukogu esimehe ülesandeid täitev Raasuke hindab uue tööandja kasuks tehtud valiku puhul arenemisaldist meeskonda.
Milliseid pakkumisi saite veel peale LHV? Neid ei hakka arutama.
Aga mingeid pakkumisi või variante oli veel? Ikka oli. Nüüd selle aja jooksul, mis ma Swedbankist olen ära olnud ja ministeeriumis töötanud, eriti viimasel ajal olen päris mitut diskussiooni pidanud.
Millal tegite otsuse just LHV kasuks? Augusti lõpus.
Kas on eriline põhjus, miks just LHVsse läksite? Erilist põhjust ei ole. Ma ei tahaks, et hakkan arutama isikliku loomuga diskussioone niimoodi... lehekülje peal seda ei tahaks. See, kus mõlema poole mõtlemine, tahtmine ja plaanid kõige paremini sellel hetkel ristusid... Enda jaoks ma olin otsuse teinud, et 2013. aasta sügisel, kui piirangud ja muud asjad on läbi, siis suve lõpust lähen uuesti tagasi rohkem oma erialasele tööle. Ja see valik osutus selleks, mis ta praegu on.
Kas selles olite varem veendunud, et tahate panganduses jätkata? Mitte ilmtingimata panganduses, aga kombinatsioon finantsist ja juhtimisest.
Mis motiveeris Teid LHVsse minema? Seda ei saa niimoodi öelda... Mõtteid oli erinevaid. LHV ei kerki kuidagi rohkem esile, aga üks oluline asi oli see, et kui tööd teha, siis meeskonnas, kes tahab areneda, kes ei ole kinni oma eilses päevas, vaid kes näeb vaeva selle nimel, et iga järgmine päev oleks natuke parem kui eelmine. See oli kõige suurem kriteerium minu enda jaoks. Aga sellele kriteeriumile vastab veel ikkagi päris palju erinevaid meeskondi, LHV ei ole ainuke.
Te nägite konkreetset tulevikuperspektiivi selle ettevõttega seoses? Ma isegi nii ei ütleks. Rohkem lihtsalt see pühendumus ja tahe midagi korda saata. Ja kogu aeg ikkagi pilk ettepoole, mitte pilk tahapoole.
Kas Teile pakuti LHVsse tööle tulemise eest osalust? Ma ei lähe niisugustesse detailidesse. Nendest avalikult rääkinud ei ole, neid praegu seal paigas ei ole niimoodi. See ei ole asjakohane. Ma tahan öelda seda, et ma ei ole täna LHV aktsionär.
Kas on mõtteid, mida soovite hakata LHVs tegema? Ikka on. See oli keskne osa, kui me rääkisime tulevikust. Ma ei tulnud siia lihtsalt ringi vaatama ja siis otsima, mida teha. Ma tulin selgete suundadega, aga nendest on täna vara rääkida.
Teil on ka muid tegemisi peale LHV. Mis nendest saab? Mul tegelikult ei ole väga koormavaid asju. Mul on MTÜ (Soela Sadama Selts - toim), kus ma kaasa löön, see on Saaremaal. See on hobi, see ei ole mingisugune koormav töö. Kohalike omavalitsuste valimised on tulemas ja seegi oli väike asi. Mis oli Leisi vallaga seotud (Erkki Raasuke on kuulunud Leisi vallavolikogu eelarve- ja majanduskomisjoni alates 2010. aastast - toim), seal oleme ka otsad kokku tõmmanud. Komisjonid ja asjad luuakse uuesti, seal on samamoodi joon all. Ma tegelikult ei tunne, et mul oleks välja antud suuri lubadusi ja midagi muud, mis kõvasti mu aega rööviks. Ma tulen siia ikkagi tööle nii, et saan siin anda sada protsenti.
Kas Teid kutsuti viimase kahe aasta jooksul ka poliitikasse? Ma jätaks vastamata sellele. Sellel ei ole tähtsust, nii et ma ei ole läinud sinna.
Üheski partei nimekirjas Te siis pole? (naerab). Ei ole. Ma ei ole tegevpoliitikas.
Seotud lood
See oli päris lustakas, kuidas rahandusminister Jürgen Ligi eelmisel nädalal seletas, et hoopis tema andis Erkki Raasukesele ülesande välja mõelda, kuidas riigifirmade juhtimise pealt sada miljonit eurot kokku hoida. Aga Raasuke, va paha, mõelnud selle välja hoopis majandusminister Juhan Partsi ametlikul tellimusel. Peaaegu et reetur niisugune!
Majandusministri nõunik Erkki Raasuke tutvustas eile pikka aega ettevalmistatud kava riigifirmade juhtimise muutmiseks, mis võiks anda edaspidi lisatulu 75-100 miljonit eurot aastas.
Tänasest töötab Erkki Raasuke LHV Groupi juhatuse liikmena ning LHV Panga ja LHV Varahalduse nõukogu esimehena.
Vastutustundetu eelarvepoliitika ja võlgu elamine on saanud USA majandusedu sünonüümiks – fiskaalaasta esimesel kahel kuul (oktoober ja november) kasvas Ühendriikide eelarve puudujääk rekordilise tasemeni.