• OMX Baltic0,33%270,76
  • OMX Riga−0,48%881,75
  • OMX Tallinn0,53%1 739,37
  • OMX Vilnius−0,04%1 043,95
  • S&P 500−1,32%5 870,62
  • DOW 30−0,7%43 444,99
  • Nasdaq −2,24%18 680,12
  • FTSE 100−0,09%8 063,61
  • Nikkei 2250,28%38 642,91
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,32
  • OMX Baltic0,33%270,76
  • OMX Riga−0,48%881,75
  • OMX Tallinn0,53%1 739,37
  • OMX Vilnius−0,04%1 043,95
  • S&P 500−1,32%5 870,62
  • DOW 30−0,7%43 444,99
  • Nasdaq −2,24%18 680,12
  • FTSE 100−0,09%8 063,61
  • Nikkei 2250,28%38 642,91
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,32
  • 11.11.13, 06:19
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

2014 tuleb ehitajatel püksirihma pingutada

Konverentsil Kinnisvara 2013 nentisid ehitusettevõtjad, et järgmine aasta tuleb keeruline, ent ehitushindade langust ei ole ette näha.
„Midagi head järgmiseks aastaks oodata ei ole, tuleb koomale tõmmata ja järgmine aasta üle elada,“ nentis Ehitusfirma Rand & Tuulberg nõukogu liige Raivo Rand.
Ehitusfirmade juhid nentisid justkui ühest suust, et meeleolu on pessimistlik, kuna nii avaliku kui erasektorite tellimuste arv väheneb ning järgmise aasta pärast ollakse mures.
AS Merko Ehituse juhatuse esimees Tiit Roben rääkis, et vaatavad aasta tellimusi kogu aeg ette ning hangete maht portfellis on vähenenud. Roben ennustas, et Eesti ehitusturu maht väheneb lausa 10-15 protsenti. Mahtude vähenemine toob aga tema sõnul kaasa konkurentsi suurenemise. Ta arutles, et ühest küljest võib see küll kaasa tuua hindade languse, ent kuna teisalt suurenevad energiahinnad ning kuna maksuamet teeb ehitusplatse piirates tõsist tööd, hinnalangust ette näha siiski ei ole.
Astlanda Ehituse juhatuse esimees Jaanus Otsa lisas, et ehitamine ja kinnisvara arendus on siiski protsess, mille kaudu projekteeritakse inimestele keskkonda elamiseks, töötamiseks, õppimiseks, vaba aja veetmiseks, millele peab lisanduma taristu normaalseks funktsioneerimiseks. Seetõttu on tema hinnangul võimalusi heades kohtades edasi arendada küll. Ta nentis aga samuti mahtude langust eluruumide ja infrastruktuuri ehitamises Euroopa Liidu struktuurfondide lõppemise tõttu. „Uusi objekte tuleb kõige varasemalt 2015. aastal uute struktuurfondide tulekuga,  2014. aastal langevad ehituses mahud ja see toob kaasa väga terava konkurentsi ning surve marginaalidele ja ehitushindadele,“ hindas ta.
Hindade langust ehitusturul oodata ei ole. Roben selgitas, et vaadates tänaseid pakkumiskonkursse, kus kokku pandud võidutööd on kuni 15-20% allpool turuhinda, siis mõned ettevõtted ootavad hinnalangust. Ta lisas, et järgmine aasta on väga keeruline ning oleneb sellest, kes, kuidas ja millise riski võtab. Roben märkis, et hindade langusega kaasneb kindlasti petta saamine. „Kui võrdleme eelmise languse perioodiga, siis kokkuvõttes, mida me hindade langusega nägime, oli see, et oli kolm kategooriat, kus petta sai. Petta sai tellija, riik ja alltöövõtja,“ märkis Roben.
Tellija sai tema sõnul projektist kehvema ehituse, riik sai petta maksude optimeerimisega ning alltöövõtja võis üldse tasust ilma jääda.
Rand rõhutas, et ehitushinnad langeda ei saa, kuna on täna juba liiga madalal. „Need, kes teevad liiga madalaid pakkumisi, optimeerivad kas riigi või tellija arvelt. Hoolimata sellest, et tööd on vähe, hakkavad aasta teises pooles hinnad tõusma,“ ennustas ta.
Otsa märkis aga, et kui toormaterjalide hinnad ei lange, siis olulist hinnalangust lihtsalt olla ei saa.
Marginaalidest rääkides märkis NCC Ehistu AS juhatuse esimees Toomas Alle, et seda, kas marginaalid on eelnevatest perioodidest paremad, ennustada on raske. „Ehitaja väga palju raha ei teeni, tõenäoliselt on turg marginaalide osas väga tundlik,“ hindas ta.
Ehitajad ootavad üürituru korrastamist. Rand rõhutas, et elamuehitus kiratseb selle pärast, et ostujõulist elanikkonda lihtsalt ei ole ning sellises olukorras on võtmeks üüriturg, mida aga ilma riigi osavõtuta käivitada ei õnnestu. „Ma imestan, et kinnisvaraturg on nii rahulik ja ei räägi sellest, et üüriturgu on vaja arendada. Suur osa turust on must turg ja enamus maksudest läheb riigist mööda,“ imestas Rand. Ta lisas, et noored inimesed lahkuvad Eestist sellepärast, et neil ei ole kõrgete üürikulude tõttu kuskil elada või elatakse koos nelja kuni kuuekesi ühes korteris, kuhu ei ole võimalik peret luua, lapsi sünnitada.
Ehitusfirmade paneeldiskussioonis jäi kõlama, et on tulemas hea aeg ehitamiseks ning investeeringute elavdamiseks.

Seotud lood

Uudised
  • 08.11.13, 14:23
Üüriturg tekitab muret
Eesti Konjunktuuri Instituudi direktor Marje Josing avaldas muret selle üle, et Eesti üüriturg on paigast ära ning teema vääriks avalikkuses suuremat tõstatamist.
Börsiuudised
  • 12.11.13, 13:40
Swedbank tõstis Merko hinnasihti
Swedbank ütles, et langetab Merko järgmise aasta käibeprognoosi ning tõstab eratellimuste kasvu tõttu 2014. ja 2015. aasta kasumlikkuse prognoosi.
Uudised
  • 08.11.13, 09:41
Priske: kinnisvarabuumi ei ole
Eesti kinnisvaraturul buumi ei ole ning hinnad järgivad sissetuleku kasvu, märkis Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsler Marika Priske.
Uudised
  • 08.11.13, 11:12
Kinnisvara Guru 2013 on Kredex
Tänasel Kinnisvara konverentsil 2013 autasustati Kredexit Kinnisvara Guru 2013 auhinnaga, auhinna võttis vastu Kredexi juht Andrus Treier.
  • ST
Sisuturundus
  • 29.10.24, 15:04
Hooletu tuletöö võib kaasa tuua kopsaka rahatrahvi – hullemal juhul võib see hävitada vara
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele