„TASS on volitatud teatama, et „Sirbi“ toimetus on lugejate tungival palvel puhastatud poliitiliselt ebakindlast ja estetistlikku vaikellu langenud elemendist ning toimetuse uus koosseis on alustanud ülesehitustööd helge tuleviku nimel. Just sellise nõukogulikult karmi, ent täna naeruväärse lausega võiks kirjeldada “Sirbiga“ juhtunut,” märkis riigikogu kultuurikomisjoni liige Mart Meri.
Tema sõnul pole küsimus mitte Kaur Kenderi isikus, vaid eelkõige viisis, kuidas ta saadeti ajalehte õigele joonele seadma.
“Kender ei osalenud peatoimetaja konkursil, talle ei teinud ettepanekut tulla peatoimetaja ajutiseks kohusetäitjaks ei „Sirpi“ väljaandva sihtasutuse juhataja ega ka sihtasutuse nõukogu. Korraldus tuli mujalt, kõrvalt, kuskilt tagatoast ja see oli selline, millest asjaosalised keelduda ei saanud,” arvustas sotsiaaldemokraadist Meri.
„Sirbi“ ümber toimuv pole kahjuks ainuke näide jõuvõtetest. Parlamendis on menetlemisel riigi üldist finantsjuhtimist käsitlev seaduseelnõu, mille üks sihte on allutada ministeeriumi kontrollile avaõiguslik ja praegu veel sõltumatu rahvusringhääling, lisas Meri. “Me jälgime nõudliku murega nii asjade arengut „Sirbis“ kui ka ringhäälingut allutada püüdva eelnõu menetluskäiku. Nõukogulikud minevikuvarjud ei sobi demokraatliku Eesti tänapäeva,” kinnitas Meri.
Seotud lood
Kaheksa aastat ajalehte Sirp juhtinud Kaarel Tarand nimetas toimetuses aset leidnud sündmusi mõistusevastaseks.
Riigikogu kultuurikomisjoni esimees ja Sirpi väljaandva sihtasutuse Kultuurileht nõukogu liikme Urmas Klaasi sõnul oli Kaur Kenderi esitatud peatoimetaja visioon igati sisukas ja ärevuseks ei ole põhjust, vahendab ERR uudisteportaal.
Sirbi töötajad saatsid täna sihtasutuse Kultuurileht juhatuse esimehele Toomas Väljatagale ja nõukogu liikmeile kirja, kus soovivad koondatute tööleennistamist, mis on möödapääsmatu töörahu eeldus.
Esmaspäevast alustab tööd Sirbi peatoimetaja kohusetäitjana kirjanik Kaur Kender.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.