Linnamäe etapivõit

Koalitsioonipoliitikute häältega lõpetati eelnõu esimene lugemine.

Eelnõu ettekandja ja üks algatajatest, reformierakondlane Tõnis Kõiv sattus paari tunni jooksul riigikogus küsimusterahe alla.

"Minu arvates see korruptsioonilõhn, mis siit eelnõust tuleb, on kordades tugevam kui see, mis tuleb siin reovee käitlemisest. Kas te arvate tõesti, et IRLile annetatud 10 000 eurot väärib, et Tallinna veekasutajate tariifid tõuseksid vähemalt 5-10 protsenti ja linnakodanikud miljonites ja miljonites aastate jooksul maksaksid seda kinni?" küsis Keskerakonna fraktsiooni liige Kalev Kallo Äripäeva artiklile viidates.

"Ma ei saa kuidagi aru, et kuidas kuja (sanitaarkaitsetsoon - toim.) vähendamine vähendab haisu hulka! Minu loogika ütleb vastupidist, et kuja suurendamine vähendab haisu hulka või saan ma midagi valesti aru? Ehitamine sanitaartsooni ei ole ju kohustus, see on võimalus," imestas teine Keskerakonna fraktsiooni liige Tarmo Tamm.

Ettekandja Tõnis Kõiv leidis, et kuja vähendamine ega kuja suurendamine ei vähenda haisu hulka. Küll sunnib kuja vähendamine vee-ettevõtjaid investeerima sellesse, et see hais ehk siis gaas kinni püüda ning siis kaob vajadus tänase laiaulatusliku kuja järele.

Kõivu sõnul häirib Viljandi, Pärnu, Rakvere, Kohla-Järve linnade inimeste elu häirib reoveepuhastitest leviv hais ning üle Eesti kannatab selle probleemi all kokku 60 000 inimest.

"Haisuprobleemidest on reoveepuhastiga seotud vaid 1,8 protsenti ja mulle jääb arusaamatuks, miks selle lahendamiseks ollakse nõus kulutama miljoneid eurosid, olgu need kas Euroopa Liidu rahad, Eesti maksumaksja rahad. Lõppkokkuvõttes tuleb see ikkagi kellelgi kinni maksta. Kas see on tõesti hetkel Eesti tähtsaim küsimus, mida me peame siin suures saalis lahendama?" küsis Rainer Vakra.

Seaduseelnõu teine algataja Siim Kabrits sõnas, et tema pole kunagi kohtunud Margus Linnamäega ega arutanud Paljassaare reoveehaisu teemasid. "Küsimus sulle, hea Tõnis, kas sina oled kunagi kohtunud Margus Linnamäega ja arutanud Paljassaare reovee küsimusi?" uuris Kabrits. Kõivu kinnitusel pole ka tema eelnõu teemal Linnamäega kohtunud ega ka sellest temaga arutanud.

16. septembril annetas Linnamäe IRLile 10 000 eurot. Päev hiljem esitasid neli riigikogu liiget - kaks IRList ja kaks Reformierakonnast, veeseaduse ja jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu.

Muu hulgas on Peep Aru, Siim Kabritsa, Tõnis Kõivu ja Liisa-Ly Pakosta esitatud lühikeses eelnõus kirjas, et kanalisatsiooniehitise sanitaarkaitsetsoon ehk kuja hakkab edaspidi olema 5 - 150 meetrit. Paljassaare reaveepuhastusjaama kuja on praegu 300 meetrit ning see seab kõrvalasuvale Linnamäe firma kinnistule ulatuslikud ehituspiirangud.

"Lisaks võimaldab see isikutel kasutada oma vara - maad, mille sihipärane kasutamine on täna suurte kujade tõttu välistatud," seisab eelnõu seletuskirjas.

Samuti kohustab eelnõu vee-ettevõtteid reovee setet käitlema kinnises mahutis või hoones või muul viisil.

Tallinna Vesi arvutuste järgi tuleks Paljassaare reoveepuhasjaamas investeerida sel juhul 50 miljonit eurot, millele lisanduksid iga-aastased tegevuskulud 2,5 miljonit eurot. See tõstaks omakorda Tallinnas tariife vähemalt 5-10 protsendi võrra.

"Selle kuja vähendamisega me peaksime olema ettevaatlikud, mis ei tähenda seda, et me ei peaks haisu probleemiga tegelema, ja mis ei takista ka haisu probleemiga tegelemist, kui me kuja piire ei nihutaks," arvas riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Erki Nool oma sõnavõtus. 

Keskerakonna fraktsioon ja Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsioonid tegid ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata.

"Siin küsiti, et kas härra Kõiv ei ole Margus Linnamäega kohtunud ja rääkinud. Ausa inimesena ta ütles, et ei ole. Muidugi ei ole, sellepärast, et seda detailplaneeringut ajab hoopis teine inimene, ma ei hakka nime nimetama, sest ei ole riigikogu asi surkida selles haisvas asjas," lausus Keskerakonna fraktsiooni nimel Viktor Vassiljev.

Sotside nimel eelnõu tagasilükkamise ettepaneku teinud Rainer Varka märkis, et Linnamäe kinnisvarafirmale kuuluvale kinnistule on algatatud detailplaneering ning Põhja-Tallinna halduskogu seadis eskiisi kooskõlastamisel tingimuseks, et töö- ja vaba aja veetmisega seotud objektid viiakse reoveepuhastusjaama sanitaarkaitse tsoonist välja. "Ja ennäe imet, me tulemegi siin riigikogus appi, vähendame seda kuja ja viimegi need tõepoolest reoveepuhastusjaama sanitaarkaitsetsoonist välja," sõnas Vakra.

Keskerakondlaste ja sotside ettepanek kogus 38 häält. Kuna vastuhääli oli 41, lõpetati eelnõu esimene lugemine. Hääletamisel ei osalenud aga 19 riigikogu liiget.