Sammastesse raha kogumine on Eiki Nestori sõnul iseenesest hea ja väärt mõte, kuid inimestel pole selleks lihtsalt raha.
Eile kogunesid erinevad liidud, et arutada võimalusi kolmanda pensionisamba elavdamiseks. Ühe võimalusena arutati ka tööpensioni võimalikkust.
Sotsiaaldemokraat Eiki Nestori sõnul oli kuu aega tagasi selleteemaline eelnõu tegelikult ka olemas, kuid see hääletati maha.
„Tööandjapension kui selline on ajalooliselt kogumispensionide eelkäija. Mitmel pool Lääne-Euroopas oli tööandjapension, kus tööandja ja töövõtja kokkuleppel koguti raha, mida investeeriti, et oma ettevõttes töötanud inimestele hiljem pensioni maksta. Sealt tuli tööandjapension, seal sündis paljuski ka kogumispensioni idee," rääkis Nestor. Tema sõnul tuli Eestis kogumis- ja tööandjapension viia sisse Euroopa direktiivide tõttu, mis räägivad tööjõu vabast liikumisest.
"Me peame oma seadusandluses arvestama sellega, et Euroopas tegutsev ettevõte, kes maksab mujal oma töötajatele tööandjapensioni, saaks seda teha ka siin. Seetõttu muudeti mõni aasta tagasi seadust ja loodi see võimalus. Siis, kui seda tehti, me vaidlesime, et see ei täida oma ülesannet," rääkis Nestor ja lisas, et kui see süsteem kehtib vaid alla 1% tööl käivate inimeste puhul, on tegemist pigem nö linnukesega tehtud tööde nimistus kui reaalselt töötava süsteemiga.
Nestori hinnangul on esimesse, teise ja kolmandasse sambasse raha kogumine üldiselt mõistlik idee, kuid inimestel pole sageli sambasse säästmiseks raha. "Töötasu kõrvalt pole võimalik enam midagi kõrvale panna," märkis Nestor ja lisas, et eelnõu koostatigi selleks, et kolmandat sammast elavdada.
Samas leiab Nestor, et tuleks täiendada kogumispensioniseadust: kuna kolmas sammas on praegu sisuliselt leping ja inimene võib sealt tahtmise korral raha välja võtta, siis võiks seda seadusega piirata.
Seotud lood
Microsoft panustab juba täna koostöös oma töötajatega nende kolmandasse pensionisambasse, märkis Microsoft Eesti juht Rain Laane.
Kindlasti aitaksid maksusoodustused kolmanda samba atraktiivsusele kaasa, iseasi, kui paljud töötajad sellest huvitatud oleksid, märkis Prisma Peremarketi juht Janne Lihavainen.
Kui siiani on riik ja valitsus üritanud näidata Eesti elu edukana ja inimeste heaolu kõrgena, siis nüüd oleks aeg ka reaalseid samme astuda, arvas Infortari üks omanik Ain Hanschmidt.
Oma töötajatele tööandjapensioni kehtestamine on ühelt poolt märgilise tähtsusega – praegu pensioniteemale tähelepanu juhtides saab veel midagi muuta, märkis Danske Banki tegevjuht Aivar Rehe.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.