Tuleval nädalal hääletab Euroopa Parlament CO2 saastekvootide hinnatõusu ettepaneku üle.
Teisipäeval tuleb europarlamendi täiskogul lõpphääletusele ettepanek CO2 kvootide enampakkumiste osaliseks ja ajutiseks külmutamiseks, et tõsta saastekvootide hindu ja ergutada seeläbi investeerimist madala süsinikusisaldusega lahendustesse.
2013. aasta juuli Euroopa Parlamendi täiskogul tehtud ja ELi ministrite heakskiidu saanud ettepanek sätestab karmimad nõuded enampakkumiste peatamiseks.
Euroopa Parlamendi esitatud ning ELi Nõukogu heaks kiidetud muudatuste kohaselt võib Euroopa Komisjon erandjuhtudel muuta saastekvootide müügi ajastamist, kui mõjuanalüüsi kohaselt puudub "oluline oht", et ELi ettevõtted võivad seetõttu liidu piirest väljapoole kolida. Komisjon võib teha vaid ühe sellise kohanduse süsteemi rakendumise kolmandas faasis ning seda maksimaalselt 900 miljoni saastekvoodi puhul.
2005. aastal loodud heitkogustega kauplemise süsteem seadis heitkogustele lae, mida pikema perioodi vältel üha langetatakse. 2020. aastaks on heitkogused süsteemi kuuluvates tööstussektorites 21% madalamad kui aastal 2005.
Seotud lood
Saksamaa kantsler Angela Merkel ütles täna, et toetab plaani osa heitmekvoote ajutiselt käibelt kõrvaldada, et sel moel kvoodi hind mõistlikumale tasemele kergitada.
2005. aastal loodud Euroopa Liidu heitmekvootidega kauplemise süsteem on pakkunud head teenimisvõimalust petistele ja südamerahu poliitikutele, kuid kliima soojenemist põhjustavaid heitmeid paiskub atmosfääri praegu rohkem kui kunagi varem.
Täna Stockholmis avaldatud ÜRO kliimaraporti järgi on kliima soojenemine läinud sajandi viiekümnendatest aastatest olnud valdavalt tingitud inimtegevusest, kuid temperatuurid tõusevad siiski aeglasemalt kui seni on prognoositud.
Euroopa Liidu suursaadik Hiinas Markus Ederer usub, et mõne aasta perspektiivis võib Hiinast saada kliimapoliitikas maailmas ELi kõrval uus liider – riigi keskkonnaprobleemid on tõsised ning poliitikafookus suunatud saaste vähendamisele ja säästlikule arengule.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”