Taani dokk: Euroopa heitmebörs läbi kukkunud

Süsteem on läbi kukkunud, tõdeb Taani režissöör Tom Heinemann sel nädalal Taanis teleekraanile jõudnud uues dokumentaalfilmis "Miljardite eest sooja õhku".

"Alguses oli see väga hea äri. Võisin viie minutiga teenida 50 000 eurot," ütleb filmi avaintervjuus endine kvoodikaupleja Daniel Butler.

Käibemaksupettused heitmekvootidega kauplemisel ja kvoodivargused on eurooplaste taskust välja kantinud vähemalt 70 miljardit Taani krooni ehk üle 9 miljardi euro, hindavad Europol ja mitmed eksperdid.

Just Taani on olnud üks petiste sihtriike, kuna kauplemiskonto loomiseks polnud algselt tarvis isegi isikut tõestavat dokumenti. Nii on võimalik, et 1869. a surnud India poeedil oli filmi tegemise ajal Kopenhaagenis konto heitmekvootidega kauplemiseks. Filmis jookseb läbi ka Eesti kui üks riik, mille kaudu Tšehhi registrist mõni aasta tagasi varastatud heitmekvoote jälgede peitmiseks keerutati ja ümber kanditi.

Käibemaksupettused läksid aastas maksma 5 miljardit eurot. See on reaalne raha riikide eelarvest, räägib filmis Europoli direktor Rob Wainwright.

Autor käib ära Bangladeshis ja Keenias, kus ilmneb, et ka ÜRO kliimakvoodid ei teeni kuigi tõhusalt seatud eesmärke.

Filmis on intervjueeritud Taani endist volinikku Euroopa Komisjonis Ritt Bjerrgaardi, kes oli läbirääkijaks Kyoto protokolli sõlmimisel ja kes kahetseb, et Euroopa algselt pakutud plaan saastamine maksustada USA survel börsiga asendati. Praegune kliimavolinik, samuti taanlane - Connie Hedegaard, astub välja süsteemi kaitseks 1990. aastaga võrreldes on heitmed ELis 16% vähenenud.

Samas tunnistab Taani suurima energiaettevõtte Dong kommunikatsioonijuht, et kõige rentaablim on firmal praegu energia tootmiseks investeerida söeküttel jaamadesse. Heitmekvoodi madal hind ei sunni kedagi oma käitumist muutma.