Kas Hiina paneb ELi kliimapoliitikale õla alla?

Äripäev palus samale küsimusele vastust ka läinud nädalal Pekingis visiidil olnud Euroopa Komisjoni tööstusvolinikult Antonio Tajanilt ja keskkonnavolinikult Janez Potocnikult.

Järgneb intervjuu Edereri, Tajani ja Potocnikuga:

Kas saan õigesti aru, et Euroopa Liit on Hiina näol saamas omale kliimapoliitikas kaalukat liitlast? Seni on just Hiina poolt õhku paisatud saastekogused olnud vesi ELi kliimapoliitika kriitikute veskile. Kuidas mõjutavad need arengud ELi kliimapoliitika väljavaateid – praegu viitab heitmekvoodi madal hind pigem selle läbikukkumisele – ning kas siit võib johtuda muudatusi ka globaalsel tasandil?

Vastab ELi suursaadik Hiinas Markus Ederer

Ma arvan, et Hiina valitsus ja liidrid on täielikult aru saanud ohust, mida keskkonnasaaste kätkeb riigi enda majanduslikule ja poliitilisele arengule. Pinnase, õhu ja vee saastumine ja sellega seotud kulud on kasvanud nii suureks, et see on muutunud ohuks Hiina majanduslikule arengule ja poliitilisele stabiilsusele. Nad on sellest aru saanud ja töötavad välja oma poliitikaid. Näiteks tuleva aasta lõpuks on Hiinas plaanis vastu võtta kliimaseadus, mis – ma olen kindel – näeb Hiinas ette heitmekvootidega kauplemise süsteemi või CO2 maksu või nende kahe kombinatsiooni.

Hiinas on juba käivitatud kauplemissüsteemi pilootprojekt, kokku saab neid olema seitse. Sellest kasvab välja süsteem, mis, ma usun, saab olema üsna efektiivne, kuna see saab arvesse võtta Euroopas juba saadud õppetunnid. Ja siis, ma arvan, et hiinlastest saab koos meie, eurooplastega, globaalsel areenil kliimaalgatuses liider. Aga nad tahavad enne olla kindlad, et nad suudavad need riiklikud ja rahvusvahelised eesmärgid saavutada. Siis, ma usun, võtavad nad endale kohustuse, jõudes võibolla isegi kolme aastaga USAst ette.

Meie jaoks on nad kõige väärtuslikumaks partneriks, kuna on vaja kahte suurt, et ülejäänud maailma eest vedada.

Teeme nendega tihedat koostööd nii poliitika kui reeglite kujundamisel, näiteks oleme Hiina seitsmesse CO2 kauplemissüsteemi pilootprojekti panustanud oma kogemusega. Ma arvan, et Euroopa Liidule on kergendus, kui kliima ja keskkonnaküsimustes on veel üks globaalne liider, kuna arvan isiklikult – ja mitte sel põhjusel, et ma olen ELi saadik Hiinas –, et see riik on kõigist suurtest riikidest, Euroopa Liit välja arvatud, kõige kaugemale jõudnud kliimamuutuste ja sellest riigi enda arengule tingitud ohtude mõistmisel.

Kui lähed provintsi ja räägid selle kuberneriga, on nad väga teadlikud sellest, millised on keskkonnaalased väljakutsed. Nii kasvab see ka alt ülespoole ja mitte üksnes ülalt allapoole. Nii-et mina olen üsna optimistlik.

Samale küsimusele vastab ELi keskkonnavolinik Janez Potocnik

Me [kohtumistel Hiina poliitikutega Pekingis] seda ei arutanud, aga kui vaadata näiteid sellest, mida Hiina ise teeb – riik on loonud pilootprojekti oma heitmekvootidega kauplemise süsteemiks – ja kõiki muid jõupingutusi, mis nad riigis kliimamuutuste vastu võitlemiseks ette on võtnud, siis ma loodan, et see jõuab lõpuks ka rahvusvahelisele tasandile. Ma ei saa rohkem öelda, aga ma saan öelda seda, et nad teevad väga palju juba oma riigi tasandil. Loodame.

Samale küsimusele vastab ELi tööstusvolinik Antonio Tajani

Meie jaoks on kliimamuutused üks kõige olulisem poliitika. Tahame vähendada heitmeid, tahame globaalset kokkulepet nendel teemadel Hiina ja India ning USAga. Tahame veenda teisi riike. Me teame Hiina uue valitsuse positsiooni selles küsimuses, nad tahavad saastet vähendada. Minu kohtumisel Hiina asepeaministriga oli üks kõige olulisem jututeema Hiina strateegia saaste vastu.

Oleme siin [Pekingis], et esitleda oma firmasid, mis töötavad selles sektoris. Tahame esitleda oma oskusteavet. Kuid see ei ole kokkulepe kliimamuutuste vastu.

Meil on heameel [visiidi ajal] sõlmitud poliitiliste kokkulepete üle. Oluline on sihile jõuda sammhaaval, päevhaaval. Nende poliitiline sõnum on hea sõnum – nad tahavad töötada saaste vastu. Meie reeglid on siin maailma parimad ja hiinlased tahavad Euroopaga rohesektoris koostööd teha.

* Ajakirjaniku visiiti Pekingisse rahastas Euroopa Komisjon.