Nordea jätkab kohtuteed

Nordea ja maksuameti vaidlus puudutab 2011. aastal jõustunud ja esmapilgul kosmeetilist tulumaksuseaduse muudatust, mille järgi Eestis tegutsevad filiaalid ja teised nn välismaiste ettevõtete siinsed püsivad tegevuskohad hakkasid tulumaksu tasuma kohe kasumi väljaviimise hetkel. Varem kehtis kord, kus peakontorisse väljastatav kasum ei olnud maksustatav selle hetkeni, mil see hakkas ületama summat, mis oli peakontorist eelnevalt investeeringute tarbeks Eestisse toodud.

Erisused kadusid. Tulumaksuseaduse muudatus kaotas erisused kodumaiste äriühingute ja välismaa äriühingute filiaalide vahel, kus Eesti äriühingud peavad igal juhul jaotatud kasumilt tulumaksu maksma, seda ka juhul, kui äriühingusse on investeeritud jaotatavast kasumist rohkem raha.

Tulumaksuseaduse muudutusest tulenevalt määras maksuamet kõigile mitteresidentidest juriidilisest isikutele kasumieraldistelt tulumaksukohustuse. Nordea Eesti oli ainus, kes selle otsuse vastu toona protestis.

Maksu- ja tolliameti juriidilise osakonna juhataja asetäitja Kaupo Kruusvee sõnul oli muudatuse eesmärk vältida olukorda, kus mitteresidendist juriidiline isik saab kasumieraldistelt tulumaksukohustust sissetoodava vara arvel piiramatult edasi lükata ja saavutab seeläbi konkurentsi­eelise. “Seega tuleb nüüd ka näiteks filiaalil maksta tulumaksu kasumi jaotamise hetkel samamoodi nagu kõigil Eesti ettevõtetel,” ütles Kruusvee. Nordea kohtuvaidlusega sarnaseid vaidlusi maksu- ja tolliametil praegu rohkem ei ole.

2011. aastal jõustunud tulumaksuseaduse muudatuse järel määras maksuamet Nordea pangale tasumiseks tulumaksu summas 7,6 miljonit eurot. Nordea esitas 2011. aasta juulis halduskohtule kaebuse, milles palus, et kohus selle maksuotsuse tühistaks, ning soovis, et kohus jätaks asja lahendamisel kohaldamata tulumaksuseaduse eelmainitud sätte põhiseadusega vastuolu tõttu. Kohus aga otsustas, et Nordea kaebus on põhjendamatu.

Tallinna halduskohtu ja ringkonnakohtu pressiesindaja Anneli Vilu sõnul nägi tulumaksuseaduse rakendussäte ette, et kui pärast 1. jaanuari 2011 tasutakse välismaisele emaettevõttele summasid, tuleb tagantjärele maksustada ka enne 1. jaanuari 2011 väljamakstud kasum.

Vaidlus jätkub teises astmes. Eelmise aasta lõpus otsustas Nordea aga esitada apellatsioonkaebuse, põhjendades, et otsuse tegemisel ei lähtutud sellest, kas tulumaksu summa teenib Soome või Eesti riik. Nordea peajurist Kerstin Pilt ütles, et apellatsiooniavaldus tehti veendumusest, et maksustamise reeglite tagasiulatuv muutmine ei ole kooskõlas õiguskindluse põhimõttega.

“Toetame seadusandja õigust muuta maksukeskkonda, kuid reeglite muutmine peaks toimuma siiski etteulatuvalt, mitte tagasiulatuvalt,” märkis Pilt. Ta kinnitas, et Nordea pank on vaidlusaluse tulumaksu summa maksuameti ettemaksukontole kandnud. Lisaks on Nordea tasunud 2011. aastal teenitud kasumilt tulumaksu 5,8 miljonit eurot.

Pilt toonitas, et vaidlustamine puudutab tulumaksuseaduse muutmisel rakendunud tagasiulatuva mõjuga üleminekusätet, mis reguleerib enne 2011. aastat teenitud kasumieraldise tulumaksustamist. Nordea peab oluliseks õiguskindluse printsiibi väärtustamist ja sellest kinnipidamist, lisas Pilt.

Nordeaga vastupidisel seisukohal on olnud aga rahandusministeerium, kes teatas juba 2011. aasta märtsis, et tegemist ei ole tagasiulatuva maksustamisega ning sätte eesmärk on vältida mitteresidendist äriühingu Eestis asuva püsiva tegevuskoha kasumi maksuvabalt väljaviimist.

Advokaadibüroo Glimstedt jurist Marko Saag ütles 2011. aasta märtsis Äripäevale, et tulumaksuseaduse rakendussäte ei ole normitehniliselt just kõige õnnestunum ning selle sätte tõlgendamine täiendavat maksukohustust tekitavana on selgelt vastuolus õiguskindluse põhimõttega.

Danske tasus 6,7 miljonit eurot

Danske Bank tasus eelmisel aastal Eesti riigile tulumaksu 6,7 miljonit eurot. “Danske Bank järgib oma tegevuses tulumaksuseaduse sätteid Eestis tegutsevate filiaalide maksustamise kohta,” ütles panga Eesti filiaali tegevjuht Aivar Rehe, kes enne Danske palgale minekut töötas maksuameti peadirektorina.  Rehe selgitas, et kasumieraldise tegemise vajadus on tingitud Danske Bank Groupis valitud maksuarvestusest, millest lähtuvalt tuleb Taanis tulumaksu tasuda ka Eestis teenitud kasumilt.Taanis makstavat maksusummat on võimalik vähendada Eestis makstud tulumaksu võrra, juhul kui maksu maksmine Eestis toimub samal aastal ning Eestis teenitud kasum Eestis tulumaksuga maksustatav ei ole, välja arvatud kasumieraldise tegemisel, rääkis Rehe.Selleks, et pank ei peaks maksma teenitud kasumilt kaks korda tulumaksu, seda nii Taanis kui ka Eestis, on Danske Bank Rehe sõnul teinud kasumieraldise Eestis.Rehe ei soovinud kommenteerida Nordea ja maksuameti vaidlust.“Iga ettevõte valib ise oma tee ning otsustab, kuidas ta kusagil riigis teenitud tuludelt makse tasub. Danske Bank peab oluliseks, et lisaks kehtivate seaduste täitmisele saame anda panuse ka Eesti riigi maksutuludesse,” ütles Rehe.

 

Tasub teada

Vaidluse tekitanud muudatus

Tulumaksuseaduse § 61 lõige 42, mis kehtestati 2011 aasta 1. jaanuaril, muutis mitteresidendist juriidilise isiku Eestis asuva püsiva tegevuskoha maksustamise korda. Nimelt peab mõnes muus riigis registreeritud äriühingu Eestis tegutsev filiaal Eestis teenitud kasumilt makse tasuma kasumi jaotamise hetkel sarnaselt Eesti ettevõtetega. Varem kehtinud seaduse kohaselt maksustati tulumaksuga kasum siis, kui see hakkas ületama summat, mis eelnevalt püsiva tegevuskoha investeeringute tarbeks oli toodud, kui kasumi eest ei anta vastu muud vara või ei osutata teenust.

Allikas: tulumaksuseadus