Soome president Sauli Niinistö teatas, et kuna Soome majandus on tagasi langenud 2006. aasta tasemele, peaks ka presidendi palk alanema 2006. aasta tasemele, mis tema puhul tähendaks 20% suurust palgakärbet.
Sellega on Niinistö käivitanud Soomes palgalangetusdebati. Näis, mida vastavad ja kuidas reageerivad firmajuhid, kelle palgad on viimastel aastatel reipalt kasvanud, kirjutab tänane Kauppalehti.
Sauli Niinistö ametisse asudes tõsteti presidendi palk Soomes 160 000 eurole. Kui palk tagasi viia 2006. aasta tasemele, teeks see sissetulekuks 126 000 eurot.
Niinistö käitumist tõlgendatakse Soomes kui soovi näidata eeskuju ja rõhutada mõõdukuse vajadust. Helsingi börsi suuremate firmade juhid said läinud aastal tubli palga ja boonuste tõusu, kokku 16%. Samas kerkisid tavaliste palgasaajate palgad ja boonused keskmiselt vaid 2,6%, kirjutab leht.
Ahnuse teema jooksis läbi ka Soome presidendi uusaastakõnest. Niinistö noomis juhte ahnuse ja üksi oma huvide esikohale seadmise eest ning tõlgendas sellist käitumist kui märki õiglustunde kadumisest.
Seotud lood
Soome valitsus, mis on omale sihiks seadnud, et aastaks 2021 peab võlgu elamine lõppema, otsib pingsalt kohti, kust kokku hoida või täiendavat tulu saada.
Soome päevaleht Helsingin Sanomat avaldas kirja, milles Soome Tööandjate Keskliidu (EK) juht Matti Alahuhta kutsub Soome ettevõtjaid andma isiklikku panust, et Soome riik raskest majandusseisust jalule aidata.
Soome presidendi Sauli Niinistö ettepanek ilmutada raskeid aegu arvestades mõõdukust ja kärpida juhtide palku - alates presidendi enda palgast - leiab toetust ka Soome parlamendis.
Soome ettevõtjad leiavad, et president Niinistö on võimaliku palgakärbete debati käivitamiseks teinud hea avangu.
Investorid teevad kulda ja bitcoini ostes aina rohkem panuseid sellele, et valuutade väärtus langeb. See trend on tulnud, et jääda, teatas USA suurim investeerimispank JPMorgan Chase.