• OMX Baltic0,25%294
  • OMX Riga0,59%888,55
  • OMX Tallinn0,15%1 878,34
  • OMX Vilnius0,07%1 137
  • S&P 500−1,78%5 738,52
  • DOW 30−0,99%42 579,08
  • Nasdaq −2,61%18 069,26
  • FTSE 100−0,83%8 682,84
  • Nikkei 225−2,15%36 895,16
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%96,24
  • OMX Baltic0,25%294
  • OMX Riga0,59%888,55
  • OMX Tallinn0,15%1 878,34
  • OMX Vilnius0,07%1 137
  • S&P 500−1,78%5 738,52
  • DOW 30−0,99%42 579,08
  • Nasdaq −2,61%18 069,26
  • FTSE 100−0,83%8 682,84
  • Nikkei 225−2,15%36 895,16
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%96,24
  • 01.03.13, 18:16
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Firma tippjuhi hiigelpalga õigustuseks … müüt

Nädalal, mil Šveitsis toimub rahvahääletus selle üle, kas anda börsifirmade aktsionäridele suurem voli firmajuhtide palkade ohjamisel, Euroopa finantssektor siunab värskelt Euroopa Parlamendi poolt läbi surutud ülempiiri pankurite boonustele ning Eestis antakse tuld EASi uue juhi palganumbri pihta, võiks huvi pakkuda üks hiljuti avalikustatud uuring.
Veebruaris avalikustas Briti mõttekoda High Pay Center raporti, mis süvenes väitesse, mida tihti kuuleb tippjuhi kõrge palga õigustuseks. Et andekaid tippjuhte on maailmas vähe ja konkurents rahvusvaheline, nii tuleb tippjuhi leidmiseks ja "kinni hoidmiseks" maksta rahvusvaheliselt konkurentsivõimelist palka.
Sama argument on tuttav Eestist.
Ajakirja Fortune maailma 500 suurima firma uurimisel selgus, et 489 tippjuhist (11 tippjuhi andmed ei olnud avalikud) kõigest neli ehk alla 1% olid n.ö üle löödud tippjuhi kohalt mõnest teisest riigist. Reeglina ehk 80%-l juhtudest on tippjuht maailma suurimates firmades tulnud ettevõtte enda seest. Uuringuga saab lähemalt tutvuda siin.
Euroopa pankurite tasustamist käsitledes kirjutas Rootsi majandusleht Dagens Industri täna, et SEB kontserni juht Annika Falkengren ei ole mingil põhjusel Suurbritanniasse ära kolinud, ehkki sai 2011. aastal Rootsi pangajuhtidest kõige kehvemat palka. Suurbritannias oleksid finantssektori palgad ja boonused kordades suuremad.
High Pay Center nendib, et firmajuhtide hiigelpalku ei saa tingimata õigustada jutuga rahvusvahelisest konkurentsist. Tihti motiveerivad juhti hoopis muud tegurid – soov arendada ettevõtet ja oma meeskonda, tõusta oma ala liidriks.
„Aktsionärid peaksid umbusuga suhtuma inimesesse, keda motiveerib vaid raha – just see meid praegusesse finantskriisi tüüriski,“ nendib mõttekoja asutaja, endine ajalehe The Guardian majandustoimetaja Deborah Hargreaves.
Rahvusvahelised organisatsioonid nagu IMF, OECD ja Maailmapank on kõik hiljuti nentinud, et järsult süvenevast ebavõrdsusest võib saada ka majanduskasvu pidurdav tegur.  

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele