Arrak: säästa II ja III sambasse

"Kuna riiklikud ehk solidaarsed (pay as you go) pensionisüsteemid ei ole juba lähitulevikus jätkusuutlikud, siis on loomulik vastutuse nii-öelda nihutamine riigilt indiviidile. Seda lihtsal põhjusel: täna on arenenud riikides (sh Eestis) kaks sotsiaalmaksu maksjat ühe pensionäri kohta. Paarikümne aasta pärast on suhe 1:1," lausus Arrak.

Lihtsalt üks lepingupool, kelleks on tänane töötegija, on jätnud olulise lepingutingimuse täitmata – tulevased maksumaksjad sünnitamata, lisas ta. "Ja see on väga karm reaalsus," tõdes Arrak.

Tema hinnangul jääb üle, kas vaadata läbi kogu riiklik pensionisüsteem tervikuna või – nagu ka Vitsur rõhutas – tuleb hakata rohkem säästa ja seda just II ja III sambasse. "Pensionile mineku ametlik iga ilmselt kaob üldse, nii nagu ka riigipensioni kui vanaduspõlve kindlustava süsteemi toimemehhanism. Mingi abiraha süsteem ilmselt jääb, aga mitte tänane solidaarne süsteem," märkis Arrak.

Viitades Vitsuri ettepanekule 3%+6%, küsis Arrak, miks mitte kümnendiku nagu Vitsuri viidatud Egiptuse vaaraode ajal. "Ent ka siin on probleem. Küsimus on selles, kuhu meie säästetud raha investeeritakse. Siiani on seda suuresti tehtud pankrotis olevate riikide võlakirjadesse. Kelle raha täna ikkagi Kreekas põleb? Vastus: Skandinaavia ja Mandri-Euroopa pensionäride raha," selgitas Arrak.

Kui oleks olemas retsept riskivaba investeerimisportfelli näol, kirjutaks Arrak Vitsur ettepanekule kahe käega alla.

Arraku isiklik soovitus: ärge lootke spekulatiivsetele finantsderivatiividele, hajutage oma sääste, paigutage neid võimalikult käegakatsutavatesse aktivatesse – kinnisvara, maa, mets, kuld, kunstiteosed, raamatud. "Keegi kunagi soovitas telliskive osta – nende väärtus on 50 aasta pärast kindlasti kõrgem," lisas ta.

"Ärge püüdke tegeleda vaid oma pensionipõlve tulude suurendamisega. Sellele lisaks tasuks tegeleda kulude kahandamisega vanuigi. Noh näiteks ahiküte versus keskküte jne," soovitas Arrak.

Praegu koguneb teise pensionisambasse raha nii, et kaks protsenti peetakse kinni inimese palgast ning neli protsenti lisab riik juurde.