Arrak: pole näha suurt palgatõusu

"Magasime oma šansi lihtlabaselt maha. Et mitte öelda – mängisime lolli. Tarbisime ja reisisime, ettevõtted ostsid juhatuse liikmetele üha suuremaid autosid. Investeerisime küll, aga mitte homsetesse tehnoloogiatesse. Euroraha läks mõttetult suurtesse infrastruktuuriobjektidesse, küll aga mitte haridusse. Valitsus istus, käed rüpes, ja nautis loorbereid üha uutelt töövõitudelt. Poliitikud võtsid vastu Euroopa autasusid," vahendas Meie Maa tema esinemist Saaremaa ettevõtluskonverentsil.

Arraku sõnul on eriti noorte teadvusse jõudnud selgus, et lähikümnendil me oma palgatasemes ja elukvaliteedis murrangut ei tee. "Aga see järgmine kümnend saab, arvestades praegust sündimust ja migratsiooni, olema kriitiline. Üks inimpõlvkond peaks olema piisav oma olemasolu õigustamiseks. Me ei saa teha uut rahareformi ja alustada otsast peale. Õigemini, saaksime küll, aga siis ei võtaks meid enam keegi tõsiselt. Siis me oleksime Kreeka," märkis ta.

Arrak küsis Kuressaares, kas Eestis toimuvad olulised muudatused, mis võimaldaksid uut hingamist. "Kas meil on keegi, mõni poliitiline partei, kes näeks tervikpilti, aduks probleemi ja pakuks lahendusi? Seda enam, et uudis ise ja lahendused saavad olema väga ebapopulaarsed, mida valijatele maha müüa. Mina neid ei näe," vastas ta Saaremaa ettevõtjatele esinedes.

Samas kinnitas Arrak, et praegu on Eesti tubli ja areneb stagneerunud ning võlakriisis Euroopast kiiremini. "Ent vahe rikaste riikide palkadega on endiselt ülisuur ning kiusatus üle lahe meepoti juurde lennata tugevam kui kunagi enne. Miks ikkagi makstakse 100 kilomeetrit põhja pool sama töö eest rohkem palka? Põhjus on väga lihtne – vastus seisneb töö tootlikkuse erinevustes," kinnitas ta.

Kui soomlane teeb tund aega tööd, siis on ta loonud väärtust 40 euro eest, rootslane 45 euro eest, taanlane 49 euro eest ja iirlane 51 euro eest, seevastu eestlane vaid 11 euro eest, viitas Arrak mullustele andmetele. "Nii lihtne see ongi. See, et Leedu number (kümme eurot) ja Läti oma (kaheksa eurot) veelgi madalam on, ehk veidi lohutab, ent mitte kauaks. Madalam on töötunni tootlikkus veel vaid Bulgaarias ja Rumeenias. Ja nii olemegi viie vaesema hulgas," lisas ta.

Eestlased on tosina aastaga suutnud Arraku sõnul tootlikkust kasvatada 60%, ent seda on siiski liiga vähe. "Toodame ikka veel liiga odavaid asju. Kui Eestis võetakse puu metsast maha, veereb see pahatihti sama ümarana üle piiri eksporti. Soomes maha saetud puust saab väärisvineer ja sellest antiikmööbel. Viimast aga müüakse kilodes. Nüüd jätkub raha maksta ka medõdedele ja õpetajatele," rääkis Arrak Kuressaares.