Maksuvaba võimalus dividendi asemel

Baltimaades ja Soomes tegutsev Eesti katusetootja AS Toode vähendas eelmisel aastal aktsiakapitali pooleteiselt miljonilt eurolt pea miinimumini ehk ligi 26 000 eurole. Minimaalne ettevõtte aktsiakapital on 25 000 eurot. Omanikud, kes buumi ajal ettevõttesse rahasüsti tegid, otsustasid, et mõistlik on nüüd kasutada raha uuteks investeeringuteks, mitte hoida summat kinni juba üles töötatud ettevõtte aktsiakapitalis. “Kui istud omakapitali otsas, siis see on ju raiskamine. Kõik peab olema õiges proportsioonis,” rääkis ASi Toode üks omanikest ja peadirektor Aivo Rosenberg. Ta lisas, et omakapital on ettevõtja jaoks kallis, aga näiteks praegused laenuintressid on Euribori tõttu üsna olematud.

Tänuväärne võimalus. “Ma ei ütleks, et see on alternatiiv dividendide maksmisele. Kui kunagi on sinna raha sisse pandud, siis see on olnud omanike vaba tahe ja et selle raha saab alati välja võtta, on tänuväärne võimalus,” märkis Rosenberg.

Kui mõnekümnekordne aktsiakapitali vähendamine on pigem erandlik otsus, siis proportsionaalselt väiksemas mahus aktsiakapitali vähendamist on mullu kasutanud mitu suurt ettevõtet eesotsas börsifirmadega. Näiteks mullu kevadel vähendas 3,9 miljoni euro võrra aktsiakapitali AS Premia Foods, mille aktsiakapital pärast vähendamist ulatus 19,3 miljoni euroni. Aktsiakapitali vähendamine võimaldab tasakaalustada võõrkapitali ja omakapitali suhet ning tuua omakapitali tootlus adekvaatsemale tasemele, põhjendas ettevõte. Tallinna börsifirmadest vähendasid mullu aktsiakapitali veel Silvano Fashion Group ja Olympic Entertainment Group.

Väljamaksed osade kaupa. Võib juhtuda, et soovitud mahus aktsiakapitali vähendamine ühe hoobiga käib üle jõu, ent sel juhul on võimalik määratud kapitali väljamakseid teha ka mitme aasta jooksul. Nii toimis näiteks Tallinna linn, kes otsustas 2009. aastal linnale kuuluva Tallinna Soojuse aktsiakapitali vähendada 150 miljoni krooni (ligi 10 miljoni euro) võrra, aga võttis selle summa välja nelja aasta jooksul osade kaupa, viimase osa eelmisel aastal.

“Väljamakse oleks võinud teha korraga, kuid Tallinna Soojus oleks pidanud selleks võtma laenu või müüma osaliselt oma vara,” selgitas Tallinna linnavalitsuse linna äriühingute järelevalve osakonna juht Vello Ervin. Tallinna Soojuse aktsiakapitali vähendamise põhjus oli juba 2001. aastal sõlmitud 30aastane operaatorleping Tallinna Küttega, nii et Tallinna Soojuse rolliks jäi vaid järelevalve operaatorlepingu täitmise üle. Linnakassasse oli aktsiakapitali vähendamise tulu kahtlemata neli aastat järjest magus suutäis.

Usaldusväärsust ei mõjuta. Paljud ettevõtjad on aastate jooksul investeerinud aktsiakapitali, et ettevõte kasvaks ja areneks. Ühel hetkel on hakanud ettevõttesse kogunema järjest rohkem kasumit, kuni need kaks “rahakuhja” koos muutuvad ettevõttes hoidmiseks ebamõistlikult suureks. Kui nüüd valida, kas võtta maksuvabalt välja osa aktsiakapitalist või maksta enesele dividende, siis ettevõtja rahakotile on kahtlemata kasulikum esimene variant. Seda enam, et ettevõtte usaldusväärsust aktsiakapitali suurus üksi ei määra.

“Kahe miljoni euro suuruse omakapitaliga osaühing võib vaatamata oma 2500eurosele osakapitalile olla palju usaldusväärsem kui 200 000eurose aktsiakapitaliga aktsiaselts,” tõi näite Deloitte’i audiitor Veiko Hintsov. Hinnangu andmisel vaadatakse kogu omakapitali, kuhu kuuluvad aktsiakapital, jaotamata kasum, reservid ja ülekurss.

Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul on Eesti tulumaksusüsteemi suur eelis, et riik jätab kapitalivajaduse ettevõtte kaaluda ega korja tulumaksu ajal, mil ettevõte peab vajalikuks kapitali kasumi arvel juurde koguda. “Samamoodi ei sekku riik maksuga, kui välja võetakse sisse makstud kapitali,” sõnas Ligi ja lisas, et riigi maksuprognoosides seda kõike arvestatakse.

Tõrvatilk meepotis on kapitali vähendamisega seotud maksuvaidlused. Glimstedti maksude valdkonna advokaadi Marko Saagi sõnul üritab maksuhaldur kvalifitseerida mitut sellist makset (omanikele sissemakstud kapitali tagastamine  – toim) sisuliselt kasumi jaotamiseks ja nõuab nende maksustamist, kuigi on ilmselge, et tegemist on sissemakse tagastamisega.

Omakapitalist tehtud väljamaksete maksustamine jätkuvalt problemaatiline

Marko Saag, Advokaadibüroo Glimstedt advokaatEnne 2009. aastat ei kuulunud kapitali vähendamisel väljamaksed väljamakset tegeva ühingu tasemel maksustamisele ning see reegel andis alust paljudeks maksuvaidlusteks. Nimelt üritas mitu maksumaksjat maksta kasumit välja omakapitali väljamaksena ning pääseda kasumi jaotamisel tasumisele kuuluvatest maksudest. Selle vastu võitles maksuhaldur küllaltki aktiivselt ning vaidlusi oli palju.Õigusselguse loomiseks ning riski vähendamiseks otsustati 2009. aastast võtta kasutusele täiesti uus kontseptsioon, mille järgi loodi selged reeglid, millal kuulub selline väljamakse väljamakset tegeva ühingu tasemel maksustamisele.Reegli läbiv joon on põhimõte, et selliseid väljamakseid maksustatakse väljamakset tegeva ühingu tasemel ainult juhul, kui väljamakse ületab ühingu omakapitali tehtud sissemakseid. Ehk teisisõnu on eesmärk maksustada kasumi jaotamist. Äriühingu kasumina on sisuliselt vaadeldav kõik, mis ületab sellesse ühingusse aktsionäride või osanike poolt sissepandut.Seega on regulatsiooni eesmärk luua selgust küsimuses, millisel juhul on nimetatud vormis väljamakse käsitletav kasumi jaotamisena, ning tagada, et kõik, mille aktsionärid või osanikud on äriühingu omakapitali pannud, oleks tagastatav maksuvabalt.Kuigi seadusandja mõte oli kehtestada selged reeglid, millal on väljamakse sisuliselt kasumi jaotamine ja kuuluks maksustamisele ning millal üksnes omanikele kapitali tagastamine, ning selline selge reegel ei tohiks tekitada ümberkvalifitseerimisega seonduvaid maksuvaidlusi, näitab praktika siiski vaidluste jätkumist. Nimelt üritab maksuhaldur ka praegu kvalifitseerida mitut sellist makset sisuliselt kasumi jaotamiseks ja nõuab nende maksustamist, kuigi on ilmselge, et tegemist on firmasse tehtud sissemakse tagastamisega.Lisaks on viimasel ajal märgata probleeme omakapitali sissemaksete suuruse usaldusväärsel hindamisel, sest alates 2011. aastast pole enam mitmel juhul kohustust lasta mitterahaliste sissemaksete hindamist kontrollida audiitoril. Sellest lähtuvalt on maksuhaldur asunud ise tegema sisuliselt mitterahaliste sissemaksete hindamiste kontrolli.Teine huvitav nüanss väljamaksete maksustamise juures haakub väljamakse saaja võimaliku maksustamisega. Nimelt on tulumaksuseaduses põhimõte, et kui saaja on füüsiline isik või mitteresident, peab väljamakse saaja sellist saadud väljamakset maksustama tulumaksuga juhul, kui saadud väljamakse ületab tema osaluse soetumusmaksumuse ning väljamakset ei olnud väljamakse tegija tasemel maksustatud. Seejuures on kehtestatud selged reeglid ka osaluse soetus­maksumuse arvutamiseks.Huvitaval kombel on paljudel jäänud sageli tähelepanuta, et kui väljamakse saaja on mitteresident, siis kuulub väljamakse saaja maksustamine selles küsimuses maksulepingute kohaldamisalasse ning maksulepingud lubavad väljamakse saajat maksustada sellise väljamakse saamisel Eestis aga vaid väga piiratud juhtudel. Ka siin on praktikas esinenud situatsioone, kus nõutakse väljamakse saaja maksustamist, kuigi selleks õigust ei ole.

 

 

Mis on mis

Minimaalne osa- ja aktsiakapital

Osaühingu minimaalne osakapital on 2500 eurot.Aktsiaseltsi minimaalne aktsiakapital on 25 000 eurot.Ühe aktsia minimaalne nimiväärtus on 0,1 eurot. Aktsia minimaalne nimiväärtus vähenes euro tulekuga mitu korda (10 kroonilt 0,1 eurole), kuid kogu aktsiakapitali minimaalset väärtust euro tulek eriti ei vähendanud.

 

 

Taust

Swedbank viis välja pool miljardit eurot

2011. aastal vähendas AS Swedbank aktsiakapitali rekordilise 518 miljoni euro võrra – 603 miljonilt 85 miljonile. Tegemist oli harukordselt suure kapitali väljavooluga Eesti ettevõttest.Kapitali vähendamise põhjus oli Läti ja Leedu pangaüksuste müümine siinse aktsiaseltsi omandusest Rootsi emapangale. Eesti riik panga kapitalivähendamiselt tulumaksu ei teeninud, sest vähendamine toimus varasemate sissemaksete ulatuses.

 

 

Kommentaar

Finantsjuht võiks väljamakse võimalust kaaluda

Karl J. Paadam, PricewaterhouseCoopers Legali advokaatMaksustamise seisukohast võivad kapitali vähendamised olla dividendide jaotamisel kõrval atraktiivne alternatiiv. Äriühingust saab teha kapitali vähenduse raames väljamakseid tulumaksuvabalt summas, milles on kapitali sissemakseid tehtud. Maksuvabastus on väljamaksetele ette nähtud põhjendusega, et tegemist on kapitali tagastamisega omanikele, mitte äriühingu teenitud kasumi jaotamisega. Sissemakstud kapital võib lisaks tavamaksetele tekkida ka ühinemise, jagunemise jm käigus või ettevõtete omandamise raames. Seetõttu võiks finantsjuht või pearaamatupidaja dividendide maksmise kõrval kaaluda ka osanikele väljamakse võimalust.