Miks keelata investeerimist kulda?

“Pensionifondidel on regulatiivselt keelatud investeerida kulda ning kullaga seotud ETFidesse (börsil kaubeldavatesse fondidesse –toim),” sõnas Swedbank Investeerimisfondid ASi juht Loit Linnupõld ja lisas, et nende poolt valitsetavate teiste fondide investeerimispoliitika ei näe ette investeerimist kulda või sellega seotud ETFidesse.

Rahandusministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna juhataja Thomas Auväärt ütles, et investeerimiskeeld tuleneb peamiselt kahest tegurist: Euroopa Liidu direktiividest ja kulla ning teiste väärismetallide kui varaklassi omapära. Tema sõnul põhinevad reeglid, millistesse instrumentidesse ja kui palju pensionifondide vara praegu investeerida võib, Euroopa Liidu standarditel.

“Nimelt näevad need standardid ette, et tava- või jaeinvestoritele pakutavate investeerimisfondide vahendeid ei tohi investeerida ebalikviidsetesse varaklassidesse. Kulda ja kinnisvara peetakse üldjuhul ebalikviidseks investeeringuks,” selgitas Auväärt.

Auväärdi sõnul reguleerib ELi direktiiv jae- või tavainvestoritele pakutavaid fonde, mida nimetataksegi eurofondideks. Üldjuhul ongi kõik jaeinvestoritele pakutavad fondid ELis eurofondid. “Nimetatud direktiiv aga pärineb ise aastast 1985. Ehk juba siis pandi paika reegel, et eurofondid ei või investeerida ebalikviidsetesse instrumentidesse nagu väärismetallid, väärismetallidel põhinevad tuletisväärtpaberid (sh fondid ja ETFid) ja kinnisvara,” lisas ta.

Seepeale tekkis meil börsitoimetuses, ning ilmselt ka enamikel investoritel, küsimus, et kuidas saab kuld olla ebalikviidne? Ometigi on ju kuld maailmas enim kaubeldav väärismetall. Kulla enim kaubeldav ETF SPDR Gold Trust on väärt ligi 100 miljardit dollarit ning sellel on tohutu likviidsus. Sellisel juhul tuleks fondidel keelata investeerimine enamikele maailma börsidele, alustades Tallinnast.

Millest siis selline keeld? SEB Varahalduse juhatuse liige Sven Kunsingu sõnul tuleneb kulda ja väärismetallidesse otse investeerimise keeld üldisematest eurofondide investeerimispiirangutest. “Eurofondide raamistik eeldab lubatud instrumentide suhtes teatavaid kriteeriume tehinguriskide, selle instrumendi hoiustamise ja likviidsuse osas, mille suhtes väärismetallid erinevad füüsiliselt oma olemuselt väga teistest varadest,” ütles Kunsing. Teisalt lisas ta, et küll aga võib investeerida ettevõtetesse, mille rahavood on seotud väärismetallidega, näiteks kullatootjad.

Auväärt selgitas, et kõne all olevat direktiivi peetakse turvaliseks. “Oma pensionisüsteemi (II ja III sammas) loomisel võtsime direktiivi investeerimisreeglid eeskujuks, kuna eurofonde­ peetakse tavainvestorite jaoks kõige turvalisemateks investeerimisfondideks,” põhjendas ta.

Kuid kas fondijuhid ihkavad rohkem vabadust investeerimisel? Kunsingu sõnul pole SEB-l vastava piirangu kaotamise vastu midagi, aga samas ei kavatseta mingil juhul piirangu kadumisel koheselt suuri väärismetallide positsioone soetama hakata. Ta lisas, et võtmesõnaks peaks olema riskide hajutamine.

Nordea pensionifondide fondijuhi Olli Enqvisti sõnul on hetkel kehtiv seadus nende investeerimisvajaduste jaoks piisav ning väärismetallide piirangusse suhtub Nordea neutraalselt. Samas leidis ta, et selle lubamist võiks kaaluda.

Mis praegusesse seadusesse puutub, siis Enqvisti hinnangul on siiani Eestis kehtinud pensionifondide regulatsioon kindlasti hea, kliendisõbralik ja läbipaistev. Murekoht on vaid konservatiivsed fondid, millel on järjest raskem tulu teenida.

“Arvestades ülimadalaid intressimäärasid ja konservatiivsete pensionifondide investeeringutele kehtestatud rangeid nõudeid, oleks otstarbekas kaaluda konservatiivsete fondide investeerimisvõimaluste laiendamist,” ütles Enqvist.

“Viimase 10 aastaga on palju muutunud ning seaduse ülevaatamine võib olla mõistlik,” lisas ta.

Varaklassidepõhiseid piirangud võiks lõdvendada. Kunsingu arvates on praegune regulatsioon üldjoontes adekvaatne, kuid mõningaid muudatusi tasuks kaaluda. Tema sõnul tuleks küsimärgi alla seada fondide strateegiate lahterdamine varaklasside või täpsemalt võlakirjainvesteeringutepõhiselt.

“Võiks kaaluda riskiklasside põhist grupeerimist ja eemaldada või vähemalt lõdvendada praeguseid varaklasside põhiseid piiranguid,” pakkus Kunsing välja.

Auväärdi ütlust mööda on aja jooksul siiski pensionifondide investeerimispiiranguid mõnevõrra liberaliseeritud, näiteks võivad meie pensionifondid võrreldes eurofondidega oma vahendeid paigutada teatud ulatuses kinnisvarasse. “See on ka põhjendatud, kuna pensionifondides olev raha on eurofondidega võrreldes n-ö pikaajalisem. Sisuliselt saab investor eurofondide osakuid lunastada iga päev, pensionifondide osakuid üldjuhul alles aga pensionile jäämisel,” tõi Auväärt välja Eesti süsteemi eripära.

Enqvist lootis, et uus seadus tuleb vähemalt sama hea kui vana, kuid tunnistab vajadust muutusteks. “Viimase kümne aastaga on palju muutunud ning seaduse ülevaatamine võib olla mõistlik,” lisas Nordea fondijuht.