Majandusaasta-aruande võiks esitada tänasest kuni kaks kuud varem, leiavad Eesti Kaubandus-Tööstuskoja küsitlusele vastanud ettevõtjad.
Justiitsministeeriumile saadetud kirjas jäi ühingu juhi Mait Paltsi sõnul jäi aasta-aruande tähtaja lühendamise ettepaneku pooldajate ja mittepooldajate vahel enamusse jäid ettepaneku mittepooldajad.
"Kõige enam toodi välja seda, et konsolideeritud aruande tähtaegne koostamine kujuneks äärmiselt keeruliseks (mõnel juhul isegi võimatuks), kui kõnealust tähtaega lühendada. Viimast eriti põhjusel, et andmete saamine välisriikidest võib võtta palju aega," kirjutas Palts. Lisaks avaldati arvamust, et tähtaja lühendamine võib seada raamatupidamisteenust pakkuvate ettevõtete ja audiitorite tegevuse ajalisse kitsikusse. Viimast just põhjusel, et vastava teenuse osutamine surutakse lühemale ajaperioodile kokku. Ilmselt võib see kaasa tuua ka vastava teenuse hinna tõusu.
Mittepooldajad märkisid Paltsi sõnul, et auditorkontrolli kohustuseta ühingutel ei tohiks iseenesest väga suur probleem olla tähtaja lühendamine, kuid audiitorkontrolli kohustusega (sh need, kes teevad auditi või ülevaatuse vabatahtlikult) ühingute puhul on olukord erinev.
Kõige rohkem pooldati vastustes 4-5-kuulist tähtaega. Konsolideeritud aruannete koostamise tähtaeg peaks ettevõtjate hinnangul jätkuvalt olema aga 6 kuud.
Majandus-aasta aruande esitamise tähtaja lühendamine kerkis arutlusele kaks nädalat tagasi, mil Statistikaamet tegi ettepaneku lühendada tähtaega kahe kuu võrra neljale kuule.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Statistikaamet soovib lühendada ettevõtete majandusaasta aruannete esitamise tähtaega paari kuu võrra — auditeerimist nõudvad aruanded laekuksid senise kuue kuu asemel nelja kuu jooksul ning auditeerimist mittevajavad kolme kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu.
Justiitsministeerium korraldab kuu lõpus ümarlaua, et arutada majandusaasta aruande tähtaja lühendamise mõju.
Ettevõtte müügihinna kujunemine on keerukas protsess, kus müüja teeb elus sageli ainukordse tehingu ja emotsionaalne faktor võib olla üsna suur. Paraku seda komponenti hinnastamise juures kasutada ei saa, tõdesid PwC Estonia tehingute nõustamise juhtivkonsultandid Allar Karu ja Sass Karemäe.