• OMX Baltic−0,17%280,96
  • OMX Riga−0,27%871,74
  • OMX Tallinn−0,12%1 766,92
  • OMX Vilnius0,28%1 104,15
  • S&P 5000,11%5 842,91
  • DOW 300,52%42 518,28
  • Nasdaq −0,23%19 044,39
  • FTSE 100−0,28%8 201,54
  • Nikkei 2250,04%38 488,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,97
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%105,05
  • OMX Baltic−0,17%280,96
  • OMX Riga−0,27%871,74
  • OMX Tallinn−0,12%1 766,92
  • OMX Vilnius0,28%1 104,15
  • S&P 5000,11%5 842,91
  • DOW 300,52%42 518,28
  • Nasdaq −0,23%19 044,39
  • FTSE 100−0,28%8 201,54
  • Nikkei 2250,04%38 488,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,97
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%105,05
  • 30.01.13, 14:46
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Müügil olnud kingad sisaldasid keelatud ainet

Tarbijakaitseamet kontrollis möödunud aasta lõpus dimetüülfumaraadi (DMF) sisaldust toodetes ning tuvastas rikkumisi viiest testtootest kolmel.
Tarbijakaitseamet teatab, et võttis testimiseks ühed naiste suvekingad, kahed lastejalatsid,  ühe naiste käekoti ja ühe arvutikoti. Tooteid testis terviseameti labor.
Tooted või nende osad ei tohi sisaldada DMFi üle 0,1 milligrammi kilo kohta. Lastejalatsites Magnus ületas DMFi sisaldus lubatud piirväärtust 28 korda ja arvutikotis Dicota neli korda. Naistekingades B. Star ületas DMFi sisaldus lubatud piirväärtust kaks korda ning jalatsitega kaasas olevas pakikeses seitse korda.
Naistekingad B. Star võeti testimiseks Tallinnas Janendro OÜ poest Steffi ja arvutikott Dicota Tallinnas Handyman OÜ kauplusest. Firmad on praeguseks tooted müügilt kõrvaldanud, amet jätkab ettevõtete suhtes haldusmenetlust. Lastejalatsid Magnus võeti testimiseks Tallinnas asuvast Paljajalu OÜ kauplusest. Ettevõte on jalanõud müügilt eemaldanud ja tarbijakaitseametile kinnitanud, et ei müünud neid eelmisel aastal ühtegi paari.
Nimetatud toodete kohta on tarbijakaitseamet edastanud ka ohuteated Euroopa Liidu kiirhoiatussüsteemi RAPEX kaudu. Tarbijakaitseameti hinnangul peaks iga ettevõtja enne toodete müükivõtmist RAPEX-ist järele vaatama, ega tegemist ei ole keelatud toodetega. 
DMF-i kasutatakse kaitseks hallitusseene eest, mis võib nahkmööblit ja -jalanõusid niiskes kliimas ladustamisel ja transportimisel kahjustada. Tavaliselt pakitakse DMF väikestesse kotikestesse, mis kinnitatakse mööbli sisse või lisatakse jalatsikarpidesse.
Nahktootesse imbunud DMF võib sattuda läbi riiete nahale ja põhjustada valulikku kontaktdermatiiti ning allergilisi reaktsioone. Seetõttu on Euroopa Liidus seda ainet sisaldavate toodete müük keelatud.
 

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 09.01.25, 11:03
Digitaalne enesekaitse: lihtsad lahendused küberohtude vältimiseks
Küberturvalisus peaks olema igaühe igapäevaelu lahutamatu osa. Olenemata sellest, kas oled eraisik, väikeettevõtja või suurfirma juht, mõjutab digitaalne maailm paratamatult kõiki, kes internetis toimetavad. Tele2 ärikliendi erilahenduste ja IT-teenuste juht Janek Jaago selgitab, miks on vähemalt esmane digikaitse hädavajalik igale kasutajale.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Äripäeva TOPid

Tagasi Äripäeva esilehele