RAHAKALENDER. Elektri hinnašokk tõstab inflatsiooni

Kallinev elekter mõjutab inflatsiooni 0,8 protsendipunkti, ütles rahandusminister Jürgen Ligi läinud aastat kokku võtval valitsuse pressikonverentsil. “See ei ole midagi väga võimsat. Inflatsioon peaks tuleval aastal alanema 4%-lt 3,5%-le, kus elektri hinna ebasoodsat mõju kompenseerib kütuse oodatav odavnemine ja soojuse hinna tõusu pidurdumine,” vahendasid Ligi ERRi uudised.

Elektri keskmine hind oli NordPoolSpoti andmetel Eesti hinnapiirkonnas jaanuaris 41,77 eurot MWh. Koos käibemaksuga teeb see elektri kWh hinnaks 5,01 senti. Mullu jaanuaris oli keskmine börsielektri hind Eestis 39,77 MWh ehk elekter on aastaga kallinenud viis protsenti. Konkurentsiametis kooskõlastatud elektrimüügi piirhind reguleeritud turul oli 2012. aastal käibemaksuta 30,7 eurot MWh. Koos käibemaksuga teeks see hinnaks 36,48 eurot MWh ehk 3,648 senti kWh. Selle hinnaga võrreldes on elekter kallinenud aastaga vähemalt 37,3 protsenti.

Küttepakettide kasutajate hinnatõus võib tulla aga jaanuaris märgatavalt suurem. Nii näiteks oli elektrienergia ajatariifi ja ampritasuga paketi kasutajate keskmine elektrienergia hind koos käibemaksuga sõltuvalt tarbitavast energiakogusest 2012. aasta detsembris 32–33 eurot MWh. Selle põhjal ulatub hinnatõus börsipaketi valinutel umbes 55%ni. Fikseeritud hinna valinutel tuleb aga hinnatõus veelgi suurem.

Elektri hinna tõus viib rahakotist raha vähemaks. Et elektriarved muutuvad võrreldes reguleeritud elektrihindade ajaga, millega olid kodumajapidamised harjunud, suuremaks, on inimestel kolm võimalust. Esimene on loota palgatõusule, mis aitaks katta ka elektri kallinemise mõju. Teine võimalus on minna säästupõrsa kallale, kui sealt on midagi võtta. Kolmas tee on kõige kurvem – tuleb jätta midagi ostmata, et leida raha elektriarve tasumiseks. Viimane toob häda kaela kaupmehele. Lisaks otsesele elektri hinna tõusule on oht, et selle tagajärjel kallinevad ka kaubad ja teenused, sest tootmisel kulub elektrit, nagu ka poodides kaupu müües.