Eestis kasutab statistika järgi Facebooki varsti juba 500 000 inimest, nii et kontroll selle üle, kes, millal ja kui palju inimese kohta infot saab, kipub kaduma.
Keskmiselt on Facebooki kasutajal päris suur sümboolne kapital, veidi alla 300 sõbra, kuid kui privaatsusseaded on jäetud üsna avalikuks, võib kolmesajale mitu nulli lõppu kirjutada, kirjutab ajakirja Kaja värskes numbris Tartu Ülikooli meedia ja kommunikatsiooni doktorant Maria Murumaa-Mengel. Tavaliselt neid tuhandeid jälgivaid silmapaare ei tajuta.
Sotsiaalmeedias leiduvat materjali kasutatakse inimese kohta mingite otsuste tegemiseks üha enam. Informatsiooni otsivad internetist tööandjad, õppejõud, potentsiaalsed äri- ja romantilised partnerid ning sõbrad-tuttavad. Koguni 70% Microsofti korraldatud uuringus osalenud personalijuhtidest väitis, et on lükanud kandidaadi tagasi informatsiooni (ebasobivate piltide, foorumipostituste jms) tõttu, mis internetipõhises taustauuringus esile kerkis.
Mis toimub Facebookis ja kuidas end hiigelauditooriumi eest kaitsta, loe edasi ajakirja Kaja värskest numbrist. Tellijad saavad artiklit juba veebis lugeda:
http://kaja.aripaev.ee.
Autor: Kaire Uusen, Kristi Malmberg
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Investorid teevad kulda ja bitcoini ostes aina rohkem panuseid sellele, et valuutade väärtus langeb. See trend on tulnud, et jääda, teatas USA suurim investeerimispank JPMorgan Chase.