Ehitus. Konkurent võib saada partneriks

Iseenda konkurentideks peab ta arhitekte näiteks USAst, Austraaliast ja Euroopast, mitte niivõrd Eestist. Aga konkurendid võivad ühel hetkel olla ka koostööpartnerid, märgib Valk.

Kui oluline on Teie jaoks noore arhitekti konkurss? See on kõige olulisem noore arhitekti loomingut kokkuvõttev võistlus, mis Eestis on. See pole ühe objekti baasil toimuv konkurss, vaid siin vaadatakse noore arhitekti kogu loomingut tervikuna.

Kui üllatav oli Teie jaoks võit? Väga suur üllatus, sest seekordsed nominendid on kõik Eesti parimad, igaüks oma unikaalsel moel.

Kui tihti noorem ja vanem põlvkond arhitekte kokku puutub? Koht, kus need pooled omavahel kohtuvad, on kindlasti kunstiakadeemia. Seal annab üks põlvkond teisele teadmisi edasi. Ja see, et väike vastuhakk on igas põlvkonnas, on normaalne ja ootuspärane, sest kui seda poleks ja uus põlvkond on rahul sellega, mis on tehtud, siis ei oleks ka arengut.

Mis on praegu kõige suurem takistus arhitektuurituru arendamisel? Eestis ilmselt ikka see, et ehitusmahud on väiksed, turg on väike. Euroopas – loomulikult eranditega – üleüldine konvent­sionaalsus, mis takistab sisulist innovatsiooni.

Aasia ehitusbuumiga riikides võib-olla liigne kiirustamine ja ajanappus, et projekteerimise käigus kõike detailsemalt läbi mõelda.

Arhitektid on öelnud, et seoses ehitusmahtude kahanemisega on kokku kuivamas ka arhitektide ja projekteerijate turg. Milline on päästerõngas? Tuleb muuta riigihangete korraldamise korda. Jaak Huimerind tegi sel teemal väga sisulise ja tõsise ettekande arhitektide liidu üldkogul. Tema kõne moto oli: “Talendid, ärge tulge koju tagasi!” vastusena kampaaniale “Talendid koju”, sest olukord ühiskondlike hoonete ehitusel riigihangete korralduses on sedavõrd masendav. Ometi on just ühiskondlikud hooned need objektid, mis vajavad meie parimate arhitektide kätt ja vastavaid eelarveid ideede täide viimiseks.

Kui suur lõhe on riigi ja eratellija nõudmistes konkurssidel? Siin tuleb vaadata iga objekti eraldi. Riigihangetel on asjad tõepoolest sellised, et alampakkumiste süsteem ei tule riigile kindlasti kasuks. Samas ei ole välistatud, et eraklient on puhtalt kommertslike huvidega, ja huvitatud ehitama võimalikult suures mahus. Siin ei välista üks teist. Mõlemal juhul on olemas hea ja halb versioon. On teistsugust praktikat. Kui riigi tellimustega on kaasnenud ideevõistlus, siis on tulemus parem.

Kas näete võimalusi luua Eestis konkurentsivõime tõstmiseks arhitektuuribüroode konsortsium, et konkureerida välisturgudel? Võib-olla ei pea isegi Eestis suuremaid konsortsiume looma, vaid leidma võimalusi teiste riikide arhitektidega koopereerumiseks, kui rääkida mõttest kombata välisturge. Mis tahes teise riigi turu reeglid on Eesti omadest erinevad ja neid tuleb tunda, et läbi lüüa.

Aga kui koostöövalmid on arhitektid üksteise konkurentidena? Minu konkurendid pole Eestis, vaid näiteks USAs, Belgias, Hollandis, Portugalis, Austraalias ja mujal. Nad on kõik seni olnud üsna koostöövalmid, kui on, mille nimel üheskoos tegutseda. Reeglina on selline motivaator mõni konkreetne võistlus, tellimus, rahvusvaheline kuraatorinäitus või muu laiemat kandepinda omav üritus, kus on mõistlik ja lõbus mõtteid vahetada ja üksteiselt õppida.

Kui oluliseks on saanud turunduse roll arhitektuuris? Kindlasti on turundus muutunud üha olulisemaks. See on üsna kopsakal moel olnud arhitektuurikeskuse juhtmõte, kes on loonud tegusamate ja edumeelsemate, avangardsemate arhitektide klubi AKU, kellel on oma kataloog. Arhitektuurikeskus on võtnud nende arhitektide loomingu tutvustamise eestvedamise enda kanda.

Kui vaadata halli argipäeva, siis kas ehitaja ja arhitektide suhtlemisse on konfliktid sisse kirjutatud? Tegelikult on iga objektiga lugu erinev. On kurioosseid ja skandaalseid näiteid ja eks me otsi seda konstruktiivset ja avatud arutelu kogu aeg. Arenguruumi on kindlasti palju ja see vajab pidevat tööd.

Järgmisel nädalal kuulutab Eesti Projektbüroode Liit esmakordselt välja aasta ehitusprojekti. Missugune projekt on Teie arvates selle tiitli vääriline? Tartu Ülikooli Narva kolledž. Arhitektuuri pool on tehtud nii hästi, kui on võimalik meil Eestis teha. Siin on näha mitme osapoole koostööd. Samas ei olnud ka väga kitsaid eelarvelisi piire.

Arhitektid kritiseerivad hangete “odavaim võidab”-põhimõtet

Sarnaselt Veronika Valguga leiab Noore Arhitekti preemia nominent Indrek Näkk, et riigihangete korraldamist Eestis tuleks muuta.“Riigihangetel on näha hindasid, mis on kümnekordsete vahedega, ja need ei saa reaalsed olla,” ütles Näkk. “Ja kuna võetaksegi kõige odavam pakkumine, siis tegelikult riik kaotab sellega ja maksab hiljem ebakvaliteetse projekti ehitusplatsil mitmekordselt kinni. Ja ka pärast hoonet hallates.”Kuna riik vaatab riigihangetel sisuliselt kõige odavamat pakkumist, siis panustatakse ka sellistesse projektidesse vähem energiat ja tähelepanu. Samas on sellel, kas lahendad asju paberi peal või betoonis, suur rahaline vahe. “Aga kui sa juba projekti ei tee korrektselt, siis see, mis järgneb, on ennustamatu,” ütles Näkk.Esiteks tekib tema sõnul ehitajal miljon küsimust, kui projektis on probleemid lahendamata ja teatud tööd läbi mõtlemata. “Ka ehitaja puhul valitakse väiksema hinnaga pakkuja. Pärast tuleb kõik juurde maksta, sest vajalikud tööd tegelikult projektis ei sisaldu,” kirjeldas Näkk protsessi.Näkk leidis, et riik võiks siduda hangetel nõudmisi kvalifikatsiooni ja eelnevate referentsidega. “Küll mitte ooperimaja ehitusel, mida meil tihti ei ehitata, aga büroohoonete ja muude sarnaste objektide puhul, mida sagedamini tehakse. Hanget oleks võimalik siduda standarditega ja sealt kõrvaldataks auto­maatselt odavaimad alla omahinna pakkumused.”

 

Konkurss

Noor arhitekt

Preemia eesmärk on virgutada­ noorte arhitektide innovaatilist­ ja loovat mõtlemist. Konkurssi korraldab Eesti Arhitektide Liit ja seda toetab Eesti Kultuurkapital. Preemia nominendid olid peale Veronika Valgu Aet Ader, Kadri Klementi, Katrin Koov, Indrek Näkk, Indrek Peil, Salto AB ja Toomas Paaver.Võitja Veronika Valk nominentide kohta: neil kõigil on oma tugevad küljed, mis kõik Eesti arhitektuuriväljal ääretult vajalikud. Alates nutikate hoonete loomisest (Salto, Indrek Peil, Katrin Koov), ehitusseaduste ja seadusloome väga hea tundmiseni (Toomas Paaver, Indrek Näkk), linnaehituslikest aktsioonidest (Kadri Klementi, Aet Ader) kuni arhitektuuri puudutavate diskussioonideni laiemalt ühiskonnas. See on vaid kild kõigest, millega nad silma paistavad.