Kuidas? Võimumängud tööl

Töös tuleb tihti ette olukordi, mida tajume ebamugavana ja nimetame “ebaefektiivseks tööprotsessiks”. Näiteks annab juht töökorralduse, mille alluv peab täitma. Kui see aga ei õnnestu, on juhil võimalik loobuda korraldusest, teha töö ise ära või leida mingi muu viis alluvat suunata. Samuti võib juht tunnetada, et tema tegevusi vaidlustatakse, tema positsiooni arvustatakse. Või juhtub juhi ning alluva vahel tööväliselt midagi, mis mõjutab suhteid tööl.

Võimumängude algpõhjuseid on kaks. Esiteks isiksuste erimeelsused: isiksused ei sobi omavahel. Algusest peale on tegemist antipaatiaga teineteise vastu, mis on küll varjatud, kuid tajutav. Niisugune olukord ei saa igavesti kesta ja ei ole kindlat põhjust, millest kinni hakata. Seetõttu leitakse või luuakse sobiv põhjus ja sellega käivitatakse võimumäng.

Vanast ajast kaasa võetud ebameeldivad kogemused – varem kokku puutunud juht ja alluv toovad kaasa ebameeldivaid mälestusi, mis paratamatult mõjutavad nüüdset käitumist. Selgitamise asemel valitakse võimumäng.

Teine põhjus on tööalased erimeelsused. Arvamused lähevad lahku või tekivad mingid arusaamatused, mille tulemusel muutuvad suhted pingestatuks.

Algpõhjuste kõrval on võimumängu eelduseks ka n-ö soodsad tingimused organisatsioonikultuuris, nõrk juhtimine, ebaküpsed isiksused (nn mängijad). Sobivad tingimused ja mõni algpõhjus loovadki keskkonna, kus võib käivituda võimumäng.

Üks võimumängude põhjus võib olla ka kehv kommunikatsioon. Kommunikatsioonis on teatavasti kaks või rohkem osalist ja kõik vastutavad selle eest, et tulemus oleks konstruktiivne. Tööl peetud vestlused osutuvad paraku sageli poolikuks ehk sõnum ei jõua kohale või tõlgendatakse seda valesti. Selle lahendamiseks tuleb asja kohe selgitada või siis veidi jahtunult koos arutada.

Kehvast kommunikatsioonist tingitud võimumängude puhul aga leitakse muu viis: oma õigsuse tõestamine. Üks osalistest, pidades silmas ebaõnnestunud kommunikatsiooni ja omades seejuures võimu, keerab ebarahuldava tulemuse teise poole süüks. Selle asemel, et istuda, arutada ja tunnistada, et kaks poolt teineteist ei mõistnud, hakatakse otsima, kes on süüdlane ja vastutab kehvade tulemuste eest.

Võimumäng võib avalduda kriitika ja süüdistuste või üldse suhtlemise puudumisena – asjast ei räägita, kuid antakse mõista, kelle süü tõttu see juhtus.

Niisugust võimumängu soodustavad konkureeriv keskkond, nõrk juhtimine, reeglite vähesus või mitteadekvaatsus ja isiklikud vastuolud minevikus.

Hea viis sellisele võimumängule piir panna on probleemi avalikustamine. Seda toetavad avatud organisatsioonikultuur ja avatud suhted organisatsioonis.

 

Mis on mis

Võimumängud

Sisuliselt suhtemängud, mille käigus toimub võimu saamine, kasutamine ja kaotamine.Formaalse võimumängu puhul on tegemist võitlusega ametliku staatuse, positsiooni, ametikoha jm eest.Mõjuvõimu mängu korral on tegu pigem psühholoogilise võimu saamise või kaotamisega organisatsioonis ja kollektiivis.

Juht kahe tule vahel

Üks levinumaid võimumänge on “Keskastmejuht kahe leeri vahel”. See käivitub enamasti siis, kui keskastmejuhi kohale asub uus inimene. Ühelt poolt avaldab talle survet juhtkond, kellel on oma huvid (haarata keskastmejuht oma leeri), ning teiselt poolt alluvad, kellel on selles mängus sama siht. Uus keskastmejuht peab valima, kelle poolt ta on.Ohud leeri valikul:Alluvate poole hoidmine sunnib juhti varjama nende vigu, kandma kaasvastutust nende tegude eest. See mõjutab kohe ka tippjuhtide arusaamist. Niisugusesse olukorda sattunud juhti nimetatakse vahel pooljuhiks.Ülemustega liitumine võib kujundada jooksupoisi ja halbade uudiste tooja rolli. Sellised juhid pole populaarsed ei töötajate ega tippjuhtide seas ning põhjustavad pidevas stressis töötamist. Alluvatelt tulevad reetmissüüdistused.Kui juht poolt ei vali, võib see kaasa tuua nii tippjuhtide kui ka alluvate süüdistused ebalojaalsuses ja meeskonnamängu eiramises.

 

Pane tähele

Soovitused võimumängu osalistele

1. Töösuhtluses õpi tähele panema sinu üle võimu omavaid inimesi, kellel on raske avatult suhelda, oma arvamust välja öelda – enamasti kipuvad nemad selliseid mänge mängima.

2. Kui võimu omava inimesega suheldes lõppes vestlus tulemusteta, mõtle läbi võimalikud “sinu süü tõttu juhtunud ebaõnnestumised”. Just need võivad hiljem saada sinu “ebaõnnestumise ametlikeks põhjusteks”, isegi kui ise leiad, et tegelikult on asjad vastupidi.

3. Kui võimu omava inimesega suheldes läks vestlus teravaks, siis arvesta, et iseenesest möödub see ainult avatud ja konstruktiivse inimesega. Üldjuhul tasub lühema aja jooksul olla tähelepanelik ootamatute tööülesannete saamise suhtes, muudatuste suhtes sinu professionaalses tegevuses jne. Paranoiliseks ei tasu muutuda, oodates, et nüüd kindlasti midagi juhtub, aga tuleb valmis olla selleks, et plaan võtta puhkus soojale maale sõiduks võib võimumängu tõttu luhtuda.4. Kui vestluse käigus tekib võimalus probleemi arutada, siis tee seda kohe. Mida kiiremini segane olukord laheneb, seda parem on see edaspidistele suhetele.

5. Kui sinuga mängitakse võimumängu, siis vaata seda kui mängija nõrkust – tal lihtsalt puudub muu täiskasvanulik viis asja lahendada. See peab olema sinu sisemine hoiak, mis aitab säilitada enesehinnangut ega lase tunda end süüdlasena.

6. Kui oled valmis olukorda arutama – ja teine pool samuti –, siis katsu keskenduda uute lahenduste leidmisele, mitte sellele, kes on süüdi ja kuidas süüdlast karistada.

7. Tuleb ette olukordi, kus ei jää mingit muud võimalust kui tunnistada, et sa pole toiminud kõige paremini. Võimalik, et sinu ülestunnistus annab teisele head eeskuju ja sellega saab olukorra lõpetada. Enesele tuha pähe raputamisega ei tohi aga liialdada, sest seda saab sinu vastu otseselt kasutada.