Eesti ettevõtjad on avastamas Indiat

Eesti avas hiljaaegu Indias saatkonna, Arengufond on India turu teemalisi uurimusi teinud juba mõni hea aasta. Eestist on India poole läkitatud erinevaid delegatsioone. Kõik eesmärgiga sellest eksootilisest maast veidi rohkem aimu saada ning turu arengute pealt ka endale kasu noppida.

India tööjõud ja tooraine on odavamad. India väikelinnas Coimbatores tootmisüksuse direktorina töötav Jaanus Luberg firmast MS Balti Trafo OÜ usub, et kohapeal edukalt äri ajamiseks või tootmiseks on vaja eelnevalt riigis natuke elada. Ta tegi enne tootmise laiendamist Indias ka väikeseid “luureringe” – kohtus kohalikega ja tutvus oludega.

“Omandasime seal tööstuse, kus alguses töötas 20 inimest. Praegu töötab seal juba 60 inimest üle 2000 m2 tootmispinnal ning tegutseme seal alates aastast 2009,” räägib Luberg.

India plaani pani neile pähe juhuslik kontakt. Lisaks on Indias ka tooraine ja tööjõud märksa odavamad. “Indias on suur turg, kus tegutseb palju ka meie Euroopa kliente. Saame kohapeal samu tooteid tarnida nii India firmadele kui ka meie praegustele Euroopa firmadele,” avab Luberg tagamaid.

Sealne tootmisettevõte ei kuulu küll juriidiliselt MS Balti Trafo OÜ-le, vaid ettevõtte Saksa partneritele, kuid Eesti firma vastutab selle juhtimise eest.

“Põrgu eeskojast” sai kaasaegne tehas. Kui Luberg esimest korda India tootmisüksust vaatama sõitis, oli tal tunne, nagu oleks ajas tagasi Nõukogude Liitu liikunud. “Kohapeal tundus, nagu oleks põrgu eeskotta sattunud. Ilmselt on seal ka kultuuriline taust selline, mis üldiselt puhtusele väga ei rõhu,” meenutab Luberg telefonis. Ettevõte tegi korralikke investeeringuid ning tööstuses on seal töötingimused nüüd tunduvalt paremad kui Indias keskmiselt.

Mis puudutab aga tootmisfirmade suurimaid takistusi Indias, siis Lubergi hinnangul on selleks poolik infrastruktuur. Kui tehas möödunud aasta novembris kahe vahetuse peale 16 tundi jutti tööd tegi, tehti sellest ajast 2/3 tööd generaatori peal. “Energiast lihtsalt ei piisa! Teine takistus on internet, kui tellid seal kiireid ühendusi, siis tegelikult see pole tagatud ja on väga kõikuv. Teid ja muid ühendusi arendatakse, kuid küsimus on selles, millise tempoga? Kuigi India on suur ja arenev maa, siis tähtajad kipuvad venima ja aeg on kummist mõiste,” räägib Luberg, kelle sõnul aga hindud ise selliste asjade üle ei nurise.

“Nad on üldse suhteliselt leplik rahvas ega stressa selle pärast. Kui midagi jääb hiljaks või midagi ei toimi, siis lihtsalt ongi nii,” räägib Luberg, kelle sõnul on põhjamaa inimesed juba ajalooliselt pidanud rohkem ellujäämise ja sooja nimel võitlema. Indias kuskilt mingi puuvilja ikka ju leiab ja külmumise ohtu pole samuti.  Lubergi sõnul on India küll täis võimalusi, kuid küsimus on selles, kas sealsete oludega ära harjutakse. Enne oma rahaga sinna riskima minemist tuleb asjad ikka väga hästi läbi mõelda, manitseb ta.

Usk on hindudel väga oluline ning sellest lähtutakse ka näiteks tootmishoonet planeerides. “Kui tootmises tahad paigutust plaanida, siis peab arvestama usuga, vastavalt ilmakaartele paigutatakse kõik ruumid. Mitte nii, kuidas funktsionaalsem oleks. Püha mees õnnistab neil seal ka kõik sisse,” räägib Luberg ja lisab, et see võib esiti ära ehmatada, kuid vihjab, et teinekord saab püha mehega siiski ka kokkuleppele funktsionaalsemas lahenduses.

Kõrged kinnisvarahinnad. Kui tootmisesse on töölisi vaja, siis kuulutamine on Lubergi ütlust mööda suhteliselt mõttetu, sest info levib peamiselt suust suhu. Kuulutada tasub vaid siis, kui on oma ala spetsialisti vaja. “Indias lõpetab igal aastal 350 000 inseneri ülikooli, lisaks kõiksugu juristid ja arstid, kellest viimased on igal pool üle maailma nõutud,” räägib ettevõtja.

ASil Balti Trafo on koos Saksa partneritega Indias kaks firmat, üks on tootmisettevõte ja teise omanduses on suur maatükk. “Praegu maatükiga aktiivset tegevust ei toimu. Ostsime selle, aga ilmselt vales kohas,” nendib Luberg ja lisab, et kinnisvarahinnad on Indias jällegi väga kõrged.

Indias äritegevuse alustamiseks soovitab Luberg valida mõne väiksema linna, kus poleks rohkem kui kaks miljonit inimest. Ja kui hakatakse Indias tootmist käivitama, siis esimese investeeringuna tasub soetada diiselgeneraator.

Moe Viin Indias müüb

Estonian Spirit ekspordib Indiasse Eestis tuntud “Moe viina”, kuid sealse turu tarbeks kujundati toode ümber ja otsetõlkes Eesti Hinge nimeline ettevõte müüb Indias viina “Silver Swan (Hõbeluik – toim)” nime all. Linnutemaatika on Indias oluline.Indiasse läheb enamik ettevõtte ekspordist. India turule sisenemine võttis aega poolteist aastat. “Indias tehakse ettevõtet  põlvest põlve, pole nii, et täna teen ettevõtte, homme võtan raha välja ja ülehomme teen uue,” lausub ettevõtte juht Sven Ivanov. Tema sõnul takistas alustamist ka sealne aktsiisimaks, mis on igas osariigis erinev. Kui Eestis piisab ärigarantiiks ettevõtte enda garantiist, siis Indias peab andma ka isikliku garantii. India suunal alustas ettevõte tegevust 2011. aastal ja tänavu on sinna saadetavate konteinerite arv kahekordistunud.

Tikuvabrik lõpetas tegevuse

Aastal 2005 otsustas Estonian Match viia oma tikutootmise Viljandist Indiasse, kuid praegu seal enam ei tegutseta. Aastal 2005 oli tootmise Indiasse viimine Estonian Matchi juhatuse esimehe Tarvo Mossi sõnul ometigi õige samm, sest seal sai toota väiksemate kuludega. Mossi  üllatas, kui hästi olid tootmisruumid ja baas ette valmistatud.  “Alguses mõtlesime, et jumal teab, kuhu nad selle nüüd püsti panevad, kuid kõik oli vinks-vonks ja korralik,” seletab Moss. Indias töötas neil kõrgajal 8000 inimest. “Need inimesed, kellega mina seal kokku puutusin, oskasid end väljendada inglise keeles ja kõik oli arusaadav,” meenutab Moss ning lisab, et tema kokkupuuted sealse äriga olid igati normaalsed ning üle mõistuse kaua ei veninud ka tähtajad. Ka teeks ta enda sõnul hea pakkumise või kontakti korral Indias teine kordki koostööd.

Perspektiivikad on logistika ja puidusektor

Hiljuti Indias Eesti saatkonda avamas käinud Urmas Paeti saatis 25 liikmest koosnev äridelegatsioon. Peamiselt oli tegemist logistika- ja transpordiettevõtetega, kes Tallinna Sadama juhatuse esimehe Ain Kaljuranna sõnul müüsid “koridori” läbi Eesti. “Meie olime seal koos logistikaklastriga, eesmärk oli müüa seda kanalit, ms jõuab Indiast meritsi Baltimaadesse ja Tallinna sadama kaudu Venemaale, samuti teistesse Balti riikidesse, Valgevenesse, Ukrainasse jm,” rääkis Kaljurand.Programmeerimisettevõtte Reaalsüsteemid omaniku Tiit Vapperi sõnul, kes samuti visiidil osales, on Indias perspektiivikas ka puidu sisse toomine.“Mina arvan, et Indias on kõik võimalik. Tuleb leida hea partner,” rääkis Vapper.Samuti visiidil viibinud Nordic Urban Houses ASi juhatuse esimehe Argo Sauli sõnul oli kohapeal huvi puitmajade vastu olemas.“Indias on kohapeal keelatud metsa langetada, sellepärast tuleb kogu puit sisse tuua,” märkis Saul. Sauli sõnul kumas kohtumisel Indias läbi ka see, et eesti puitmajade maine on Indias parem kui näiteks meie lähinaabritel.

 

Kommentaar

Kohtumisele tasub minna kingitusega

Tiit Vapper, ASi Reaalsüsteemid tegevjuhtHuvi ja vajadus oli neil meie tarkvara vastu olemas. Tuleks teada seda, et kohtumisele tuleb minna alati kingitusega, mis on kindlasti pakitud heledates toonides. Kas kollases või helepunases pakendis, kuid must-valge ei tohi olla. Mina olen kinkinud Eesti instrumentaalmuusikat, mis ei eelda keele tundmist. India puhul tuleb kindlasti teada elementaarset ABCd, mis on näiteks astroloogia ja kriket. Sa pead tundma small-talk’i teemasid, sest muidu asi ei edene. Kriket on neil ka nagu rahvusspordiala ja astroloogiliste sündmuste puhul jäävad teinekord kohtumised ära.

Nüüd tuleb terad sõkaldest eraldada

Ain Kaljurand, Tallinna Sadama juhtIndias on positiivne ärikliima, keelebarjääri pole ja nende huvi oli meile endalegi üllatavalt suur. Nüüd tuleb terad sõkaldest eraldada. Indias on tugev Inglise kultuuri mõju. Hiina on näiteks läbirääkimiste mõttes palju keerulisem kui India. Põhjamaade ettevõtja võiks seal kindlasti edukalt äri teha. Võib-olla on mul veel esimene emotsioon, kuid hetkel tundub nii.

Hindud ei ütle kunagi “ei”

Üllar Raad, ESTEVE Terminal ASBürokraatia osakaal on neil suurem kui meil, elektroonilist asjaajamist pole. Minu huvi oli rohkem saada nende äri siiapoole. Seal on 28 osariiki, kus igal pool on erinevad seadused ja litsentsid. Äri avamine seal tundub olevat vaevaline ja keeruline. Samuti toonitati meile, et hindud ei ütle kunagi “ei”. Kui vastus tundub positiivne, siis ei pruugi see tegelikult alati nii olla. Pearaputamisi võib erinevates osariikides erinevalt mõista: kas on jaa või ei. Indias pole aeg lineaarne, vaid veniv mõiste. Kokkulepetest võib ära öelda, kokkulepitud kohtumisest on seal tavaline ära öelda ka samal hommikul. Isegi kui spetsiaalselt kohale lennatakse. Kui esimesed kaks aastat seal üle elada, siis nelja aasta pärast võib häid tulemusi ooda­ta. Kiiret ja lühiajalist tulu sealt ei saa.

Mine ise kohale

Kristo Kirs, Vesimentor OÜ tegevjuhtMeie huvi oli pakkuda telekommunikatsioonitooteid kohalikele võrguettevõtetele ja leida uusi väljundeid.  On soovitatav alati ise kohapeal ära käia ja olukorraga tutvuda ning veenduda, et jutt, mida olete enne rääkinud, vastab tõele.

Koostöövalmidus puitmajade vallas

Argo Saul, NURBANi juhatuse esimeesEsmased muljed on pigem positiivsed, kuid need võivad hiljem töö käigus petlikuks kujuneda. Mind üllatas suur üldine huvi Eesti ja Euroo­pa vastu, ka arvestatav koostöövalmidus puitmajade vallas. Mul oli neli heal tasemel kohtumist meie valdkonna firmadega, kes tegelevad igapäevaselt puitmajade müügiga.Seni on firmad, kellega kohtusin, müünud Hiinas, Venemaal ja Soomes toodetud puitmaju, nüüd selgitame kohalike ettevõtetega, kui konkurentsivõimelised on Eesti puitmajad.