Merkel otsib Idast toetust

Ta kohtub teiste liidritega Poolas, et leida liitlasi, keda mujal on raske leida.

Merkel ja Prantsuse president Francois Hollande, kes on euroala võlakriisi võtmemängijad, reisivad täna Varssavi, et pidada läbirääkimisi Euroopa Liidu tihedamast integratsioonist Poola peaministri Donald Duski ja tema kolleegidega Tšehhist, Slovakkiast ja Ungarist.

Sel ajal, kui Lõuna-Euroopa teotab Merkeli veetud võlakriisi kasinuslahendust, püüab Euroopa suurima majanduse juht leida toetust idapoolsetest riikidest. See on esimene kord, kus Prantsusmaa ja Saksamaa liidrid osalevad nelja riigi kohtumisel.

„Saksamaal ei ole valitsuse võlakirjade kriisis just arvukalt liitlasi,“ ütles Saksamaa Institute for International and Security Affairsi analüütik Kai-Olaf Lang. Seevastu Kesk-Euroopa on Saksamaaga sarnase mõtlemisega majandus- ja rahandusasjades.

Ida-Euroopa liidud aitaksid Merkelil manööverdada mööda Suurbritanniast, kes püüab kindlustada Londoni Cityt ning on astunud kõrvale, püüdes blokeerida Euroopa suuremat integratsiooni.

Merkel kihutab takka, et Euroopa järgiks Saksamaa 2000ndate näidet ja kärbiks tööjõukulusid, et meelitada oma majandustesse investeeringuid. Saksamaa on suurendanud alates 1999. aastast oma konkurentsivõimet 22,5 protsenti. Prantsusmaa konkurentsivõime on samal ajal kasvnaud 1,2 protsenti, Itaalia 1,4 protsenti ja Hispaania 3,3 protsenti, selgub Euroopa keskpanga 2012. aasta tööjõukulude indeksist.

Merkel ja Hollande sõidavad Varssavi erinevate plaanidega. Saksamaa valitsus on põhjendanud, et kohtumise fookus on konkurentsivõimel, kuid Prantsusmaa anonüümseks jääda soovinud ametnik ütles, et kuuepoolsete kõnelustel  ei ole sellist põhieesmärki.

See toon näitab taas Saksmaa ja Prantsusmaa lahknemist, mis on pannud Merkelit otsima täiendavaid liitlasi ja kutsudes mängu Tuski. Merkel on maininud riike nagu Poolat ja Bulgaariat stabiilse eelarvekultuuri mudelitena.

„Praegu on Saksamaal ja Poolal tugev teljemoment,“ ütles Saksamaa välissuhete nõukogu analüütik Almut Moeller. „Merkeli jaoks on Poola kõige väärtuslikum partner Kesk-Euroopas.“

Kuigi Tuski valitsus on öelnud, et ei määra euroga ühinemisega aega, ütles rahandusminister Jacek Rostowski 1. märtsil, et Poola riskib dramaatilise marginaliseerumisega väljaspool rahaliitu. Merkel väljendas Saksamaa huvi laiendada euroala itta enne Eesti liitumist 2011. aastal, kui nimetas Eesti kasinust kvalifitseerimaks euroala liikmena imetlusväärseks. Prantsuse ametnik ütles, et konkurentsivõime ei ole kohtumise prioriteet, kuna Saksamaa ja Prantsusmaa arutavad omavahel seda teemat ning Varssavi kohtumine ei toimu seetõttu.

„Saksamaa strateegiline eesmärk Ida-Euroopas on vältida Euroopa Liidu jagunemist euroala ja mitte-euroala maadeks,“ ütles Lang. „Saksmaa on jätkuvalt Euroopa liidu ühtsuse valvuriks. Prantsusmaa jaoks ei ole see olnud prioriteet.“