Hiina on keeramas Põhja-Koreale selga

Kokkulepe sanktsioonide osas võib anda märku USA ja Hiina koostöö jõudmisest uuele tasemele president Xi Jinpingi juhtimisel, kes püüab saavutada USAga stabiilsemaid suhteid ajal, mil Hiina majanduslik ja poliitiline jõud kasvab Aasias, ütles New American Security Aasia julgeolekuprogrammi direktor Patrick Cronin.

„USAl ja Hiinal on enim kaotada, kui Põhja-Korea käivitab piirkonnas konflikti,“ ütles Cronin. „Kui me püüame kehtestada Põhja-Korea raketi- ja tuumarelvade programmile moratooriumit, läheb Hiina USAga kaasa.“

Uued sanktsioonid käivad ka Põhja-Korea eliidi pihta, kes on varem saanud piirangutest kõrvale hiilida tänu Põhja-Korea suurimale kaubanduspartnerile Hiinale. Uued meetmed sihivad Põhja-Korea diplomaate, põhjakorealaste kohvritega sularaha vedu ning panku ja ettevõtteid, mis võivad suunata raha või materjale riigi raketi- ja tuumarelvade programmi jaoks. Hiina toetus paistab näitavat kasvavat frustratsiooni Põhja-Korea suhtes pärast 12. veebruari tuumarelvakatsetust, mis on väljakutse nii ÜROle kui Hiina valitsusele.

USA ametnikud keeldusid avalikustamast, kuidas jõuti kokkuleppele. USA saadik ÜROs Susan Rice ütles, et USAl on olnud väga intensiivsed ja tulemuslikud konsultatsioonid, eriti Hiinaga, ning ta on rahul, et need toimusid suhteliselt kiiresti.

Kuigi Hiina ametnikud ei vastanud Bloombergi kommentaaripalvele, peegeldab Hiina rahulolematust 30aastase Kim Jong Uni režiimi vastu 27. veebruari Financial Timesis ilmunud Hiina kommunistliku partei parteikooli ajakirja Study Timesi asepeatoimetaja Deng Yuweni arvamuslugu.

„Hiina peaks kaaluma Põhja-Korea mahajätmist,“ kirjutas Deng. „Tuumarelvastatud Põhja-Korea võib jätta Hiina kaotajaks mis tahes konfrontatsioonis Korea poolsaarel ning Põhja-Korea valitsev eliit ei lase režiimil end reformida,“ lisas ta. „Peking peaks jätma Põhja-Korea toetuseta ja suruma läbi Korea poolsaare ühendamise.“

„Et USA ja Hiina töötavad koos survestamaks Põhja-Koread, tähendab Hiinale järeleandmist ja on esmane juhtum, kus nad jätavad maha vana liitlase,“ ütles Aasia ühingu USA-Hiina suhete keskuse direktor Orville Schell. „Te ei taha sellest liiga palju oodata, kuid see viitab, et Hiina uus juhtkond tahab teha täpselt seda, mida Xi Jinpeng on öelnud tahtvat – luua uus ja parem suhe USAga.“

Hiina on ka selgelt mures, et tuumarelvastatud Põhja-Korea võib provotseerida intsidendi, mis käivitab miljonite inimeste pagemise üle 1400 km pikkuse piiri, lisas ta.

„Nad vaatavad väikse Kimi kuutõbist režiimi, mis ohustab Hiinat,“ ütles ta Põhja-Korea liidri kohta. „Viimane asi, mida Hiina soovib, on seal mingi probleemi – see on pikk piir ja seal on valel pool palju näljaseid inimesi.“

Põhja-Korea teatas 5. märtsil, et võib katkestada 1953. aasta vaherahu, mis lõpetas Korea sõja, viidates nii sanktsioonidele kui ka USA ja Lõuna-Korea sõjalistele ühisõppustele. Põhja-Korea sõjavägi peatas kõik tegevused demilitariseeritud tsoonis Panmunjomi külas, mis eraldab Põhja- ja Lõuna-Koread ning lõikasid läbi telefoniliini USA vägede ülemjuhatusega Lõuna-Koreas, teatas Põhja-korea uudisteagentuur, viidates sõjaväe pressiesindajale. Lõuna-Korea vastas Põhja-Korea retoorikale, öeldes, et nad vastavad mis tahes potentsiaalsele ohule.

„Põhja-Korea sõjaväeõppused võivad viia provokatsioonini,“ ütles täna Lõuna-Korea kaitseminister Kim Min Seok. „Lõuna-Korea sõjavägi on valmis, nii et saame vastata ja karistada neid mis tahes provokatsiooni eest.“