"EASi otsus paneb Eesti ettevõtted ebavõrdsesse olukorda"

„Eelkõige konkureerivad Eesti ettevõtted Balti riikide ettevõtetega. Seni on aidanud ekspordihindu kontrolli all hoida ka riigi toetused investeeringuteks. Kui me nendest loobume, seab kalli pangaraha tugi või omatulude kasutamine meid tunduvalt kehvemasse positsiooni võrreldes ettevõtetega, keda nende riik toetab,“ sõnas Potisepp.

Kui üldse toetusi jagada, peab see Potisepa hinnangul olema võrdse kohtlemise printsiibiga kooskõlas ning need peavad olema üheselt ja selgelt mõistatavad.

„Reaalseid toetusi on võimalik korrigeerida toetusmääradega, mis võivad olla erineva suurusega ettevõtete jaoks erinevad. Tuleb tõdeda, et mikro- ja väikesed ettevõtted vajavad toetusi ka reeglina väiksemas summas ning nende panus riigi majandusse on väiksem,“ sõnas Potisepp. „Toetada tuleks kõiki arenemisvõimelisi, jätkusuutlikke ja ekspordivõimelisi ettevõtteid. On lubamatu panna oma riigi ettevõtteid ebavõrdsesse olukorda võrreldes naaberriigi ettevõtetega ning selline toetuspoliitika on lühinägelik ja vastutustundetu meie ettevõtete suhtes.“

Potisepa sõnul tekitas otsus hämmeldust ja nördimust, sest pigem vaadatakse ikka, et projektist oleks maksimaalne kasu riigile. "Praegu nagu otsitakse lihtsamat teed menetlemisel. Kuidas teised riigid hakkama saavad (eelkõige Baltikumis), millised on toetuste kriteeriumid ja liigid – sellist infot on praktiliselt võimatu saada. Kui siis, pead ise otsima, mida meie näiteks tegimegi maaelu arengukava raames," sõnas Potisepp.