Kasvu soodustamiseks on vaja edendada väikeettevõtlust

Kuid küsimus ei ole ainult selles, kas kehtestada sotsiaalmaks dividendidele, mille väljamaksja aastatulu on 20 000 eurot või vähem (advokaat Aku Soraineni ettepanek), ja näiteks 4000 eurot ületav palk vabastada sotsiaalmaksust, vaid selles, kuidas riik võiks koguda õiglase koguse makse ning neid ka efektiivselt ja õiglaselt kasutada. Ühiskond, kus osavam “skeemitaja” teenib suuremat tulu, ei saa olla püsivalt edukas. Kõik sammud, mida riik ette võtab, peavad olema kasulikud ka väga pikaajalises perspektiivis.

Dividendide maksustamine on halb meede. Samas on dividendide sotsiaalmaksustamine ja ka sotsiaalmaksu lae kehtestamine pigem halb meede, et seda tulemust saavutada. Kindlasti ei soosi see väikeettevõtjaid, kellele võib 20 000 eurot ollagi oluline osa reaalsest ettevõtlustulust. Selline meede ei motiveeri ettevõtjaks hakkamist. Lihtsam oleks sellisel juhul hoopis ettevõtlusriske mitte võtta ja püüda end palgatöötajana võimalikult kallilt müüa. See aga tähendab ettevõtlusaktiivsuse langust ja tuhandete töökohtade kadumist.

Paljud sellised väikeettevõtjad, kes endale “närust” palka maksavad, kannavad tegelikult oma tuludega võrreldes suurt kulukoormat ning maksavad riigile kokku kõikvõimalike maksude kogumina suuri summasid. Seejuures maksavad ka oma töötajate pealt palju sotsiaalmaksu. Selleks, et ettevõte püsiks jätkusuutlik, ei saagi väikeettevõtjad, eriti algusaastatel, tulevikutulu ootuses endale palju suuremat palka lubada.  Kuna ligi 99% Euroopa umbes 20 miljonist ettevõttest on pisiettevõtted, kus heal juhul tegutseb peale iseenda vaid mõni üksik palgatöötaja ja needki on pereliikmed, liiguksime välja pakutud maksusüsteemiga selgelt trendile vastu.

Kui soovime majanduskasvu ja arengut, on meie ülesanne soosida väikeettevõtlust – hakkajaid inimesi, kes teenivad sissetuleku oma käsitöökojaga, kohvikuga või harivad oma põllulappi. Euroopaliku ettevõtluse esmane ülesanne on luua endale ise töökoht. Alles seejärel saab anda tööd teistele.

Eesti häda seisneb selles, et me ei ole kuigi ettevõtlikud, pigem vastupidi. Eestlastel on palgatöötaja mentaliteet. Kui Euroopas on keskmise firma töötajate arv 7 inimest, siis Eestis 15. Üks olulisi motivaatoreid ettevõtjaks hakkamisel oleks suurem tulu – mistõttu ei tohi seda väikeettevõtjatel mingil juhul pärssida. Statistika näitab, et enamik alustavaid ettevõtteid edu ei saavuta. Viienda eluaastani peab vastu umbes kümnendik ettevõtetest. Ei saa ära unustada ettevõtlusega seotud riske, mille võtmisel peab presidendi aastapäevakõne kujundit kasutades olema ka mõni “metsmaasikas”, millega ettevõtlikke inimesi premeerida. Dividendid, olgu nad nii väikesed kui tahes, on ikka pigem nagu tiitlivõistluste medal, milleni sugugi kõik ettevõtjad ei jõua.

Vaatleme makse tervikuna. Eesti on Euroopas maksukoormuselt esirinnas ning maksukoormuse suurendamine ükskõik mil moel on mõeldamatu. Kui vaatame Põhjamaid, siis on seal viimasel 20 aastal olnud selge trend maksukoormuse olulisele vähendamisele.

“Skeemitamise” vähendamiseks peab olema lihtne ja selge maksusüsteem, mis soosib nende trendide süvenemist, mis on meie jaoks olulised. Eesti vajab rohkem ettevõtlikkust ning väikeettevõtluse muutumist elustiiliks, nagu see on mujal Euroopas. Kui oleksime julgemad iseendale töökohti looma, ei rändaks ehk nii palju inimesi Eestist välja parema palga järele. Edukas väikeettevõtja võib teenida siiski rohkem kui Norra palgatööline. Praegune dividendide süsteem on pigem hea. Vabalt võib olla nii, et inimene ei töötagi kuskil (nt pensionieas), vaid saab paljudest ettevõttest natukene dividende, kuid siiski vähem kui 20 000 eurot. Kas ta peaks siis veel sotsiaalmaksu maksma?

Kui armastatud lastekirjaniku Astrid Lindgreni tulumaks aastasissetulekult kasvas üle 100% (sic!), mõisteti Rootsis, et midagi on valesti. Ainus võimalus on vaadelda makse tervikuna. Esmalt tuleb paika panna, mida riigil on vaja teha, ning siis, kuidas seda tehakse. Selles osas on meil potentsiaali kuhjaga. Alles siis saame arutleda, kui palju on selleks raha vaja koguda ning kuidas seda teha. Kui üht haigust ravida, ei tohi selle asemel kahte uut tekitada.