Baltimaade pagaritoodete müük näitas mullu jõudsat kasumi tõusu, kuid tiheda konkurentsi ja suure hulga erinevate leiva- ja saiatoodete tõttu pakub tänane olukord Fazerile tõsiseid väljakutseid, teatas ettevõte.
Vaatamata sellele on Fazer oma turupositsiooni ka Baltimaades kinnitamas. Kuigi Eestis on värske leiva ja saia turuosa pisut vähenenud ning Eesti pagaritoodete turul hoiab Fazer kolmandat positsiooni, on ettevõte maiustuste müügi osas Eestis teisel kohal. Nii Lätis kui Leedus on Fazer suuruselt teine leiva- ja saiatootja. Fazer Eesti käive 2012. aastal oli 21,6 miljonit eurot ning töötajate arv oli 290. 2013. aasta põhieesmärkideks Eestis on ettevõtte positsioonide tugevdamine kõikides tootegruppides ning stabiilse kasvu saavutamine.
Üldiselt oli 2012. aasta Fazer Grupi jaoks edukas - kontserni müügitulu kasvas 6,4 protsenti ja ärikasum 68,6 miljonit eurot.
Fazer kindlustas positsiooni oma põhiturgudel ning suurendas seda teistelgi riskantsetel ja keerulistel turgudel. Näiteks kasvas kogu müügitulu nii Rootsis kui Venemaal ning Soomes olid kõige paremad majandustulemused pagaritoodetel. Ka Baltimaade majandustulemused paranesid, kuid tiheda konkurentsi tõttu on olukord tootjaile keeruline.
Fazer Grupi tegevjuhi Karsten Slotte sõnul pakkus möödunud aasta ettevõttele äärmiselt suuri väljakutseid, ent oli kokkuvõttes vämga edukas. Osana ettevõtte uuest strateegiast loodi mullu ka kaubamärk Fazer Brands, mis ühendab endas Fazer Grupi pagari- ja kondiitriärisid ning uusi kohvikuid ja kauplusi. Fazer Brand’i äride kontseptsiooniks on omatoodete tootmine ja müük.
Karsten Slotte sõnul sihitakse Fazer Brand’i kaubamärgiga uusi rahvusvahelisi turge.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Fazer Eesti ASi juht Riina Aamisepp kinnitas, et Soome pagaritöökodade optimeerimine - mis võib tuua kaasa kuni 40 töötaja koondamise - Eestis aset ei leia.
Maailma Kullanõukogu avaldas eelmise aasta lõpus raporti, milles lükati ümber väited, et kulla pikaajaline tootlus on võrreldav inflatsioonitempoga. Uuringust tuleb välja, et kulla hinnatõus on olnud inflatsioonitempost kaks korda kiirem ning kulla hinna peamised mõjutajad on hoopis majanduskasv ning globaalsete aktsia- ja võlakirjaturgude koguväärtus.