Finantsekspertidest koosneva organisatsiooni FinanceEstonia arvates on Eesti kapitaliturgude taaskäivitamise oluliseks eelduseks riigiettevõtete osaline börsile toomine ja kohalike pensionisäästude suurem osalemine Eesti kapitaliturul.
FinanceEstonia on teinud põhjaliku analüüsi ja välja töötanud konkreetsed ettepanekud Eesti kapitaliturgude eduka arengu tagamiseks. Väljapakutud sammud koondavad erasektori ja riigipoolseid tegevusi, mis toovad kasu nii ettevõtetele kui ka eraisikutele ning aitavad kaasa Eesti majanduse elavdamisele.
FinananceEstonia välja töötatud ettepanekuid on tutvustatud nii majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis kui ka rahandusministeeriumis. Olukorra edasiseks analüüsiks ja ettepanekute elluviimiseks on loodud rahandusministeeriumi spetsialistidest ja FinanceEstonia esindajatest koosnev töögrupp.
FinanceEstonia juhatuse esimehe Priit Põldoja sõnul on töögrupi tegevuse ajendiks Eesti majanduse finantseerimisvõimaluste liigne ühekülgsus ja kapitalituru madalaim tase alates Eesti kapitaliturgude sünnist 1996. aastal.
„Samal ajal on kohaliku kapitalituru toimimine majandusele äärmiselt oluline, kuna see suurendab ettevõtete võimalusi kapitali kaasamiseks ning pakub eraisikutele ja institutsioonidele rohkem võimalusi investeerimiseks,” märkis Põldoja.
Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete võime iseseisvalt ja lihtsamalt finantseeringuid leida suurendab nii alustavate äriprojektide arvu kui aitab kaasa firmade rahvusvahelisele laienemisele. See omakorda loob uusi töökohti ja suurendab majanduses loodavat lisaväärtust.
Eestis peab laienema investeerimisalternatiivide valik, nii et kohalikel säästjatel oleks ka muid valikuid peale pangahoiuse. Eesmärk on taaskäivitada Eesti kvaliteetsete võlakirjade ja aktsiaturg, tagamaks nii eraisikutele kui ka institutsioonidele täiendavaid investeerimisvõimalusi. FinanceEstonia arvates on kapitaliturgude taaskäivitamise oluliseks eelduseks riigiettevõtete osaline börsile toomine ja kohalike pensionisäästude suurem osalemine Eesti kapitaliturul.
Äripäeva koostatud II pensionisamba ülevaate põhjal, mis ilmus 8. märtsil, investeerisid kohustuslikud pensionifondid Eesti kinnisvarasse investeerivasse EfTEN Kinnisvarafondi eelmisel aastal umbes 12 miljonit eurot. Mitmed fondid (LHV, Ergo, Swedbank, Danske) suurendasid veidi oma osalusi Tallinna börsifirmades ning samuti ostsid fondid eelmise aasta kevadel emissioonist veidi portfelli juurde Eesti Energia võlakirju.
LHV II samba fondid investeerisid 2 miljonit eurot ka börsil veel mittenoteeritud Nortali (Webmedia) aktsiatesse.
II pensionisamba fondide kogumaht on praeguseks kasvanud juba 1,55 miljardi euroni.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Finantssektori katuseorganisatsiooni FinanceEstonia juht Mae Hansen lõpetab mittetulundusühingu igapäevase juhtimise, jätkates tööd idufirmas.
Finantssektori katusorganisatsiooni FinanceEstonia juhatus kinnitas järgmiseks tegevusperioodiks 2014. aasta lõpuni organisatsiooni prioriteetvaldkondade juhid.
Peaminister Andrus Ansip kinnitas täna riigikogu infotunnis esinedes, et Eesti Energiat tema peaministriks oleku ajal börsile ei viida.
Äsja oma esimest tegevusaastat tähistanud 7000 ruutmeetril laiuv NET Spordihall on Lõuna-Eesti elanike seas kiiresti populaarsust kogunud, pakkudes erinevaid võimalusi peamiselt võrgu- ja pallialade harrastamiseks.